Nimelt on arendustegevuse eesmärk toota tulevikus toormaterjali peamiselt rõiva- ja plastitööstusele. 

Plastjäätmete koospürolüüsi meetod

Rakendusuuringud põlevkivi ja plastjäätmete koostöötlemise suunal on viinud põlevkivitööstuse juba pöördeliste muutusteni. Eestis põlevkiviõli tootmiseks kasutatav tahke soojuskandja tehnoloogia lubab pürolüüsida põlevkiviga koos ka vanarehve ja plastjäätmeid. Nii on võimalik vähendada põlevkivi kasutust ja toota samal ajal kasulikku toorainet jäätmetest, mida seni on põletatud või ladestatud.

Võiduprojekt pakub uudset lahendust seni vaid põletamisele läinud jääkplastikutest ja nende segudest õli saamiseks põlevkiviga (eelkõige kaubapõlevkiviga) koostöötlemise kaudu tahke soojuskandja protsessis.

Töörühm on tulemusega rahul

Põlevkivi Kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori uurimisrühma liige, Virumaa Kolledži vanemteadur Hella Riisalu märkis, et kogu rühm on töö tulemustega väga rahul, kuna see võimaldab majandusele ja keskkonnale olulises ringmajanduse valdkonnas edasi liikuda. „Üllatas uuringute valdkonna suur baasuuringute hulk  ja vähesed edulood nende rakendamisel,” lisas ta.  

Kõige olulisemaks peab Riisalu selles arendustöös, et tehtud rakendusuuringud lõid nii reaalse baasi edasisteks pilootkatseteks kui ka metoodilise skeemi edasiseks erinevate materjalide koospürolüüsi uuringuteks. „Lisaks on kogu uuring aluseks nii rohepöörde kui ka ringmajanduse põhimõtete reaalsele rakendamisele põlevkivitööstuse ja teiste sektorite koostöös, kasutades ära juba olemasoleva tehnoloogia võimalusi.”

Hindamisžürii liige, Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Sven Illing kommenteeris arendustööd kiiduavaldustega. „Suurim teadustöö tehtud. Suur potentsiaal Eesti tööstusele!”

Kes kuulusid arendustöö meeskonda? 

Arendustöös „Põlevkivi ja teiste orgaaniliste materjalide koostöötlemine ja saadavate produktide omaduste uuring” osales Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori uurimisrühm koosseisus Olga Pihl (labori juhataja), Hella Riisalu (vanemteadur), Larisa Grigorieva (teadur), Dmitri Suštšik (keemiainsener), Larissa Kruglenkova (keemiainsener), Julia Kravetskaja (keemiainsener), Viktoria Petrova (keemiainsener), Nadežda Merkulova (spetsialist) ja Kai-Liis Vesper (laborant). 

Tallinna Tehnikaülikool tunnustas 22. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks toimunud pidulikul aktusel möödunud aasta silmapaistvamaid teadlasi, teadusartikleid ja projekte.