Konkursi eesmärk oli Itaalia rannikuvetes asuvale endisele gaasiplatvormile kavandada veemuuseum ja uurimiskeskus koos kohapealse majutusega. Olemasolev konstruktsioon tuli säilitada, samas oli osalejatel vaba voli lisada uusi konstruktsioone vastavalt vajadusele. Platvorm asub Ravenna linnast 7 kilomeetri kaugusel, mistõttu tuli seda käsitleda osalt kui linna osa. Külastajate transport platvormile on ette nähtud väikeste praamide ja paatidega mitu korda päevas.

Nafta- ja gaasiplatvormidele tuleb lähikümnenditel leida uus funktsioon

Agur-Andri Tarmo rääkis, et lähikümnenditel on üle maailma töö lõpetamas tuhandeid avamere nafta- ja gaasiplatvorme, mille merekeskkonnast eemaldamine on keeruline ning kallis ülesanne, sisaldades endas puurkaevude sulgemist, platvormi lahtivõtmist, kaldale toimetamist ning merepõhja endise seisukorra taastamist. Lisaks keerukusele võib eelmainitud tegevuste käigus kaasneda lisanduv oht keskkonnale puurkaevude lekkimisel või hiljem platvormi osade käitlemisel. Samuti saab kahjustada ökosüsteem, mis on end aastate jooksul platvormi veealustele osadele sisse seadnud. Kõik see on andnud tõuke alternatiivide otsimisele nagu näiteks platvormide kas täielikult või osaliselt merre jätmine, leides neile uue funktsiooni.

Tarmo magistritöö keskne eesmärk oli uurida töö lõpetanud avamere nafta- ja gaasiplatvormide ümberkavandamise ning uue funktsiooni andmise võimalusi alternatiivina nende merekeskkonnast eemaldamisele. „Põgusalt puudutas töö ka üldist merel elamise võimalikkust ja tulevikustsenaariumi, kus näiteks suur osa maismaa territooriumist jääb vee alla, mistõttu vajame uusi elukohti,“ rääkis ta.

Projektlahenduse eesmärk oli leida endisele gaasiplatvormile uus võimalikult esteetiline ja samas ka pragmaatiline vorm, mis sobituks vee ja taeva vahele ning sinna ära mahutada ruumiprogramm, mis on vajalik muuseumi ja uurimiskeskuse toimimiseks. Tarmo selgitas, et uuritud sai erinevaid merest taastuvenergia ammutamise tehnoloogiaid, et tagada platvormile autonoomne energiavarustus. „Meredes ja ookeanides peitub tegelikult tohutu energiapotentsiaal, mida me veel väga väikesel määral kasutada oskame. Kontrastiks sellele kasutatakse paljudel töötavatel naftaplatvormidel senimaani keskkonda kahjustavaid diisligeneraatoreid,“ ütles ta.

Avamere rajatised on tulevikus reaalsed. Ka Eestis.

Tarmo ütles, et sarnased projektid võivad reaalsuseks saada, kui leidub piisavalt huvi. „Üheks reaalseks näiteks on Borneo saare lähedal asuv vana naftaplatvorm, mis on ümber ehitatud sukeldumishotelliks (Seaventures). Sinna lähevad muidugi ainult need, kes otsivad ekstreemsemat elamust. Samas näen taolisi ehitisi kindlasti suure atraktsioonina ka laiemale sihtgrupile, kui platvormile koondada rohkem tegevusi ja luua paremad tingimused, mille võimalikkust antud konkurss ja minu töö püüavadki näidata,“ rääkis ta.

Puurplatvormide taaskasutuseks on Tarmo sõnul ka lihtsamaid ja odavamaid viise, näiteks nende osaline merre jätmine nö korallidele kasvulavaks. „Kui hästi sobib mõni platvorm ümberehituseks, sõltub konkreetse platvormi seisukorrast ja omadustest. Võib juhtuda, et ümberehitus või mõnel uuel eesmärgil kasutuselevõtt võib osutuda odavamaks kui merekeskkonnast täielikult eemaldamine. Seetõttu võibki küsida, et miks mitte kasutada ära nende ehitiste erilist asukohta avamerel ja luua sinna midagi uut ja põnevat,“ ütles Tarmo.

Tarmo sõnul on kõige targem puurplatvormi taaskasutada kohas, kuhu ta algselt paigaldati. „Eesti vetes teadupoolest ühtegi sellist pole. Samas on olemas ka pukseeritavaid platvorme, mida saab soovitud asukohta toimetada kui selleks vajadus peaks tekkima. Kui juba suurelt mõelda siis võiks Soome lahes samuti olla taoline veemuuseum, kuhu pääseb näiteks mööda Tallinn-Helsinki veealust tunnelit,“ ütles ta.

Loe konkursi ja tööde kohta lähemalt