Kristina Traks

Arhitektuur on TalTechis üks populaarsemaid erialasid läbi aegade. Paraku oli veel möödunud aasta lõpul üsna kahtlane, kas seda eriala edaspidi üldse õpetada saab. Tänaseks on Tehnikaülikooli arhitektuuriõpe edukalt läbinud kordushindamise ning ülikoolil on tähtajatu õigus seda pakkuda. „Nüüdseks oleme Eesti arhitektuuri kõrghariduse alaline osa, see on meie jaoks oluline verstapost,“ ütleb Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia juhataja professor Kimmo Lylykangas. „Arhitektuurikoolid peavad leidma oma rollid. Meil on ühine missioon: vastutus Eesti arhitektuuri kvaliteedi eest. Meie motivatsioon ei ole konkureerimine Kunstiakadeemiaga, vaid Põhja-Euroopa kontekstis silma paistmine,“ märgib professor.

Laiapõhjaline tehnilise kallakuga õpe

TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski ütleb, et viimasel ajal on arhitekti elukutse muutunud palju laiapõhjalisemaks, kui teda ollakse harjunud pidama. „Varem koosnes hoone piltlikult öeldes seintest, katusest ja ruumiprogrammist. Tänapäevane maja on aga kõrgtehnoloogiline toode, mille ehitamisel on hoopis teistsugused nõuded, mis tulenevad nii kasutajatest, tellijatest kui ka seadusandlusest. Enam ei ole nii, et arhitekt loob visuaalse kuvandi ning insenerid ja ehitajad vaadaku ise, kuidas nad selle ellu saavad viidud,“ räägib Kurnitski. Ta lisab, et hoonete tellijad soovivad aina enam, et arhitektid saaksid aru eelarvetest, oskaksid kavandada ehitusprotsesse, et neil oleks tehnilised teadmised näiteks energiatõhususe ja keskkonnahoiu alal. „Jätkusuutlike ja kvaliteetsete hoonete ning ehitatud keskkonna loomiseks vajavad arhitektid sisulisi tehnilisi teadmisi, sest muidu jäävad need suured eesmärgid loosunglikeks ega realiseeru. Seda tühimikku hakkabki täitma TalTechi tehnilise kallakuga arhitektuuriõpe.“

Ka prof Lylykangas rõhutab, et ehitatud keskkonna loomise viis on muutunud palju tehnoloogilisemaks, kusjuures sellele on varasemast palju rohkem nõudeid. „Enam ei piisa sellest, et hoone on funktsionaalne, vastupidav ja ilus,“ ütleb Lylykangas. Selles kontekstis on tema sõnul üsna ilmne, et arhitekte tuleb koolitada koostöös mitmesuguste ekspertidega. „Samas ei saa kõrge esteetilise ja ruumilise kvaliteedi saavutamiseks probleeme lahendada vaid tehnilise optimeerimise abil – arhitekt peab olema protsessi pea­mine disainer. Just nii me neid ette valmistamegi,“ räägib professor.

Mudelprojekteerimise esirinnas

Õppekava programmijuht Jaan Kuusemets selgitab, et arhitekt peab teadma kõigest natuke ja suutma ka meeskonnas suhelda. Samuti on hästi oluline see, et tal oleks tugev tehniline baas ja lai silmaring. „Me ei eelda, et arhitekt hakkaks arvutusi tegema või teeks inseneritööd, kuid ta peab oskama erialaspetsialistidega suheldes sõna sekka öelda. Seega saab ta hakkama argumenteerimisega, kui eriosade projekteerijalt tuleb esimene vastus, milleks on tavaliselt „seda ei ole võimalik teha!“,“ räägib Kuusemets. Veel on tema sõnul väga oluline, et arhitekt valdaks BIMi ehk mudelprojekteerimise tarkvarasid. TalTechis õpivad tudengid BIMi mitu semestrit. „Tegemist on oskusega, milleta minu arvates arhitekt tänapäeval hakkama lihtsalt ei saa. Kõik avalik-õiguslikud projektid peavad olema BIMis ja kui arhitekt ei oska kasutada eri programme, jääb ta tööga jänni,“ ütleb Kuusemets.

Suur osa arhitektuuriõppest on stuudioprojektipõhine: tudengid töötavad reaalse objekti projekteerimise kallal ning kasutavad selleks juba omandatud teadmisi ja oskusi. „Õppekava on üles ehitatud nii, et kogu aeg kasutame juba õpitut. Samuti on palju personaalset juhendamist, kus õppejõud suhtleb tudengiga silmast silma, individuaalselt,“ räägib Kuusemets.

Vastutus ehitatud keskkonna eest

Ehitus on üks TalTechi vastutusvaldkond ja arhitektuur on üks ehitusaladest. „Me võtame vastutuse ehitatud keskkonna eest ning soovime, et see oleks kvaliteetne ja jätkusuutlik. Just sellepärast on arhitektuuri õppekava läbinud uuenduse ning õppekvaliteet on oluliselt muutunud,“ räägib Kurnitski. „Integreerime arhitektuuriõppesse rohkem tehnilisi distsipliine, tänu millele on meie õpe laiapõhjaline ning vastab igati tellijate nõudmistele nüüdisaegsel keerulisel ehitusturul.“

Kui Eestis koolitab arhitekte kolm kõrgkooli, siis kas ületootmist ei ole karta? Kurnitski on veendunud, et seda ei juhtu niipea, sest ehitada on meil veel palju ja ehitusmahud pigem kasvavad. „Reeglina asuvad meie üliõpilased tööle juba õpingute ajal ja töö saamisega ei ole neil probleeme,“ lisab ta. Jaan Kuusemetsa sõnul on mure pigem selles, et tudengitel kipuvad ülikooliõpingud tööle asumise tõttu venima jääma. Ka statistika näitab, et TalTechi lõpetanud arhitektid on tööturul hinnas – enne akrediteerimist tegi ülikool selle ala lõpetanute seas küsitluse ning selgus, et 99 protsenti lõpetanuist töötas arhitektuuribüroodes erialasel tööl. „Kindlasti leiaksid meie lõpetajad tööd ka välismaal. Siin on eeliseks just mudelprojekteerimise oskused, mille poolest oleme Euroopas üsna esirinnas. Ehk et kui sa seda valdad, siis on Euroopa tööturg lahti,“ räägib Kuusemets ja lisab: „Kindel on ka see, et ala on väga huvitav. Eriti just viimasel ajal on arhitektuuriala väga kiires muutumises – aina tuleb uusi tehnoloogiaid, seadused ja nõuded muutuvad, töövahendid arenevad. Arhitekt peab olema valmis pidevaks õppimiseks ja muutusteks.“

Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.