Miks otsustasid TalTechi avalikku haldust ja riigiteaduseid õppima tulla?

Gümnaasiumis õppides sain aru, et mulle ei meeldi matemaatika, loodusained ega füüsika, kuid mulle meeldis õppida ühiskonna kohta ning mõista, kuidas riik ja ühiskond toimivad. Mul oli 2 valikut, kas minna õppima õigusteadust või avalikku haldust ja riigiteaduseid. Kuna õigusteadus tundus minu jaoks natukene kuiv ning soovisin kolme aasta jooksul saada meie ümber toimuvast võimalikult laialdased teadmised, siis otsustasin teise variandi kasuks. Ma tulin TalTechi teadmisega,  et ka siinne tudengielu on väga lahe. See kooli ja eriala valik on kõige õigem otsus, mis ma siiani teinud olen, ning ma ei kujutaks end praegu mitte kusagil mujal ette.

Mis mõtted Sul gümnaasiumiõpilasena peas olid?

Gümnaasiumis püüti hästi palju mõjutada, et tuleks minna õppima seda, mis on kõige mõistlikum, toob kõige rohkem raha taskusse või millel on suur perspektiiv, näiteks arstiteadus, õigusteadus ja IT. Ma teadsin, et kui lähen õppima midagi, milles ma veidi kahtlen, siis olen kurb ja ei naudi ülikooli nii palju, kui võiksin. Mul olid gümnaasiumis head hinded, kuid paljud ained lihtsalt ei huvitanud mind. Võtsin ülikoolide erialade nimekirjad ette ja hakkasin järjest ebasobivaid variante välistama. Nii jäidki alles 2-3 eriala ning ma otsustasin avaliku halduse ja riigiteaduste kasuks. Teadsin, et ülikoolis on mul võimalik õppida seda, mida ma päriselt tahan, mitte seda, mis kellegi teise meelest mõistlik tundub.

Kellena töötavad selle eriala lõpetanud?

Eriala lõpetanutel on väga palju võimalusi, kuid selleks tuleb ka ise veidi vaeva näha või teada, millele soovitakse kõige enam keskenduda. Peamiselt minnakse tööle avalikku sektorisse ning sealt võib näiteks tekkida võimalus minna tööle ka Euroopa Liiduga seotud institutsioonidesse. Välistatud pole ka erasektoris töötamine. Kui tahad näiteks rohkem energeetika kohta õppida, siis on võimalus minna praktikale ning hakata endale ise teed rajama. Ma arvan, et uksed on paljudes kohtades valla, sest see eriala annab laiapõhjalised teadmised. Ma ise loodan õpingutega jätkata magistrierialal „E-riigi tehnoloogiad ja teenused“, sest see valdkond tundub minu jaoks põnev ning väga suure kasvupotentsiaaliga. Mulle meeldiks midagi suurt ära teha. Teine väljavaade oleks tegutseda rahvusvahelises valdkonnas näiteks välisministeeriumis.

Mis on siiani Su lemmik õppeaine olnud?

„Ettevõtlus, innovatsioon ja riik“ on üks nendest õppeainetest, mis on mulle nende kolme aasta jooksul ühe lahedaima kogemuse andnud. Õppejõud oli väga motiveeriv ning ta selgitas, milline on riigi roll ettevõtluses ning kuidas üldse erinevad innovatsioonitehnoloogiad alguse saavad. Rääkisime hästi palju meie ümber aset leidnud olukordadest ja edulugudest ning ta oskas väga hästi teooriat ja praktikat omavahel siduda.

Milline näeb välja selle eriala praktika?

Praktika tuleks sooritada avaliku sektori institutsioonis. Enamasti minnakse kohalikku omavalitsusse, kuid saab minna ka ministeeriumisse või riigikokku. Mina ise käisin rahandusministeeriumis riiklike planeeringute osakonnas. Kõige naljakam osa on see, et ma tegelesin seal merealade planeeringu projektiga, mis ei pruugi üldse rahandusministeeriumiga seostuda. Ma sain kaasa lüüa üleriigilises planeeringu koostamises, mille käigus töötasin läbi dokumente, käisime tiimiga üle Eesti erinevaid inimesi intervjueerimas ning korraldasime avalikke arutelusid. Minu praktika oli oodatust teistsugune, aga andis mulle hästi palju juurde. 

Mis on olnud kõige kasulikum või põnevam teadmine, mille oled sel erialal õppides saanud?

See eriala on aidanud hästi palju mu silmaringi laiendada ja seega on põnevaid teadmisi ikka üksjagu. Ma oskan olukordi analüüsida ning arvestada, et minu arvamus ei pruugi olla ainuõige. Läbivalt on käsitletud põhimõtet, et pole olemas ainult ühte kindlat viisi millegi tegemiseks. Kõige kasulikum teadmine on see, et riik mängib väga suurt rolli igasuguste innovatsioonide ja tehnoloogiate läbimurrete osas. Kui kellelgi on tehnoloogia, mis maksab miljoneid eurosid, siis riik võiks sellesse investeerida ja aidata midagi suurt välja arendada. Riigi panus on sellistes olukordades väga oluline ning see on minu mõttemaailma samuti oluliselt laiendanud.

Millega oma õpingute kõrvalt tegeled?

Ma olen üliõpilaskonna juhatuse liige tudengielu valdkonnas. Tegelen igapäevaselt tudengielu tiimi koordineerimisega, esindan üliõpilasi erinevates otsustuskogudes ja lahendan tudengitel tekkinud probleeme. Kui ülikoolil on vaja mingisugust sisendit, siis olen mina koos üliõpilasesinduse juhatusega alati olemas. Tudengite huvide eest seismine on mu igapäevatöö.

Milline on TalTechi tudengielu?

TalTechi tudengielu on Eestis väga ainulaadne, kuid esimesel aastal ei huvitanud see mind nii väga. Ma käisin tööl ning mõtlesin, et õppimise kõrvalt ma tõesti ei jõua millegi muuga tegeleda. Varsti aga otsustasin astuda majandusteaduskonna üliõpilaskogusse ning seal sain ma kohe kaasa lüüa kolmes erinevas projektis, mis näitasid mulle, kui palju on tegelikult õpingute kõrvalt võimalik areneda. See, et ülikoolielu käigus on võimalik osaleda erinevates projektides ja saada igasuguseid kogemusi, on väga arendav ning seda ei õpi mujalt. Ma nägin, et mul on teistele tudengitele väga palju anda, ning nüüd ma olengi üliõpilasesinduse juhatuses. Lisaks tudengitele suhtlen ka ülikooli töötajatega ja tean, mis ülikoolis üldse toimub. Olen kursis ja näen, kuidas üliõpilasorganisatsioonid toimivad. Neid on üle 30 ja kõigile leidub midagi: T-Teater, koorid, cheerleading, Kultuuriklubi, Filmiklubi jne. Kui vähegi võimalik, siis iga tudeng võiks TalTechi tudengielu kogeda.

Milliseid soovitusi annaksid neile, kes alles valivad erinevate ülikoolide ja erialade vahel?

Ma soovitan mitte üle mõelda. Bakalaureusekraad ei defineeri sind järgneva 40-50 aasta jooksul, vaid me õpime kogu elu. Kui saad keset bakalaureuseõpinguid aru, et sulle ei meeldi see eriala, siis sul on võimalus hiljem midagi uut õppida, uus projekt käsile võtta või mõnel koolitusel osaleda. Juhul kui oled olukorras, kus on 4-5 eriala, mida sa tahaksid õppida, proovi kujutada ette oma elu 10 aasta pärast ja mõtle, kas see on selline asi, millega sa tahaksid igapäevaselt tegeleda. Isegi, kui kindlat vastust ei tea, on sul alati võimalus ära öelda või eriala vahetada. Kuula oma südant ning ära mine õppima midagi, mida keegi teine käsib sul õppida - see lihtsalt pole õige. 

Kes peaks kindlasti avalikku haldust ja riigiteaduseid õppima tulema?

Inimene, kellel on huvi enda ümber toimuva vastu ja kes huvitub sellest, kuidas me igapäevaselt oleme - mitte bioloogilises, vaid ühiskondlikus mõttes. Keegi, kes huvitub sellest, kuidas me ühiskonnana saaksime muutuda paremaks ja kuidas riik võiks sellele kaasa aidata. Kui tunned huvi ühiskonna ja riigi vastu või soovid maailma muuta, siis kindlasti on see sinu jaoks sobiv eriala.

Originaalartikkel ilmus 8. aprillil Pärnu Postimehes.