TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis kaitses Natalia Levenko doktoritöö Uncertainty and Measurement in Macroeconomics (Ebakindlus ja mõõtmine makroökonoomikas), kus uuriti majanduskriisidest tekkiva ebakindluse tagamaid ja tagajärgi Euroopas.

TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Natalia Levenko: „Käsitlesin oma doktoritöö kolmes eri osas valdavalt makromajanduslikke teemasid, pöörates erilist tähelepanu majanduslikule ebakindlusele ja selle mõõtmisele. Ehkki doktoritöö siduvaks teemaks oli Euroopa riikide majanduslik ebakindlus ning erialases majanduskirjanduses kasutatavate andmete kvaliteet ja mõõtmine, keskendusin oma uuringus täpsemalt majanduskasvu dekomponeerimise, majapidamiste säästude ja ootuste ning tajutava ebakindluse mõõtmisega seotud küsimustele“.

Doktoritöö esimeses osas, “Kogutootlikkuse kasv Kesk- ja Ida-Euroopas enne üleilmset finantskriisi, kriisi ajal ja pärast seda”, vaadeldi majanduskasvu allikaid üheteistkümnes Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riigis, mis liitusid Euroopa Liiduga alates 2004. aastast. Loodi uued usaldusväärsed alusandmed,  arvutades samas ka KIE riikide kogutootlikkust. Selgus, et kui enne 2008. aasta finantskriisi oli majanduskasvu peapõhjustaja kapitali ja kogutootlikkuse kasv, siis kriisi ajal olid majanduskasvu mustrid KIE riikides üsna erinevad. Pärast üleilmset kriisi oli aga nõrk majanduskasv seotud eeskätt tagasihoidliku kogutootlikkuse kasvuga.

Teine osa, “Tajutav ebakindlus kui peamine kodumajapidamiste säästmiskäitumist mõjutav tegur”, keskendus kodumajapidamiste säästukäitumisele tööturuga seotud ebakindluse kontekstis. Siinkohal eristati tegelikku ja tajutavat ebakindlust. Tegelik ebakindlus tuleneb nn majandusliku šoki realiseerumisest, samas kui tajutavaks ebakindluseks võib pidada tulevikus esineda võivate šokkide ootust. Analüüsis kasutati 22 Euroopa riigi dünaamilisi paneelandmeid, mille analüüsimiseks rakendati omakorda GMM hinnangfunktsiooni. Selgus, et kodumajapidamiste säästumäär on püsiv ning selle taga on peamiselt võimalik sissetulekute kasv ja tööturuga seotud ebakindlus. Laenude kättesaadavus, intressimäärad ja inflatsioon mõjutavad seejuures säästmist vähe või üldse mitte. Uuringu peamine järeldus on, et tarbijaootused mõjutavad kodumajapidamiste säästmiskäitumist. See teadmine võib olla oluline eeskätt majanduskriisi aegses riikide majanduspoliitika kujundamise kontekstis.

Doktoritöö kolmandas osas, „Ümardamise nihe majandusprognoose ümbritsevas ebakindluses“, uuriti sellist prognoosidega seotud ebakindluse levinud mõõdikut nagu keskmine individuaalne dispersioon, mis näitab, kui palju prognooside suurus võib varieeruda. Ilmnes, et selles mõõdikus, mida sageli nimetatakse otseseks ebakindluse indikaatoriks, on sees palju müra, peegeldades ka selliseid välisprotsesside arenguid, nagu näiteks arvutitarkvara turu areng või paremad erialase koolituse võimalused.

„Kõigi kolme doktoritöö osa tulemused on asjakohased edaspidiste uuringute jaoks, eriti majanduslanguse aegadel, kui võib tekkida vajadus kasvudünaamikast ja ebakindluse liikumisest täpsema ettekujutuse järele. Leidsin, et mitte ainult tööturu tegelik hetkeseis vaid ka ootused tuleviku kohta mõjutavad suurel määral tarbijate säästumäärasid. Majandusliku surutise ajal võib see saada probleemiks, kuna negatiivsete väljavaadete tõttu kalduvad tarbijad säästma rohkem kui on majanduslikult optimaalne. Samas on inimeste ootused siiski mõjutatavad ning selle kaudu saaks mõjutada ka majanduskasvu,“ selgitas Levenko.

Doktoritöö juhendaja oli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Karsten Michael Stæhr.

Projekt on saanud toetust Euroopa Liidu „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprogrammist Marie Skłodowska-Curie grandi nr 724712 „Institutsioonid teadmistepõhise arengu saavutamiseks“ raames.

Allikas 17.12.2020 https://digikogu.taltech.ee/et/Item/533f911c-2e5e-485c-b476-3255c3388379

Lisainfo: TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Natalia Levenko, Natalia.Levenko@taltech.ee

Kersti Vähi, TalTechi teadusosakond