Tallinna Tehnikaülikool

Psühhiaatrilise vaevuse diagnoosimiseks tuleks jälgida iga inimese ajulaineid pika aja jooksul. Äsja Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö pakubki välja mõõdikud, millele inimeste erinevusest hoolimata tuleks tähelepanu pöörata, kirjutab teadusportaal Novaator

stress ajutöö doktoritöö Pixabay
Foto: Pixabay

"Kuigi elektroentsefalograafia (EEG) on sada aastat olemas olnud, pole me psühhiaatriliste haiguste (diagnoosi) mõttes sellega eriti kusagile jõudnud," avaldas värske doktor, tervisetehnoloogiate nooremteadur Tuuli Uudeberg Novaatorile. EEG abil saab peanahalt mõõta ajukoores paiknevate närvirakukogumike omavahelise suhtluse tagajärjel tekkivat elektrilist aktiivsust. Näiteks kõige levinumate psühhiaatriliste häirete depressiooni ja ärevuse puhul EEG-d diagnoosimise abistamisel kasutada veel ei osata. 

Üks põhjus on olnud see, et teadlased ei tea veel täpselt, milliseid mõõdikuid EEG-s selliste häirete diagnoosimiseks vaadata. Erinevad uurimisrühmad kasutavad erinevaid mõõdikuid ja seadistavad neid erinevalt, mistõttu on keeruline uurimisrühmade tulemusi omavahel võrrelda. 

Teiseks on ka täiesti tervete inimeste ajulainetes olulised erinevused. Uudebergi sõnul saab erinevusi näidata küll rühmatasandil, kui võrrelda psüühilise häirega gruppi ja kontrollrühma. 

Oma hiljuti kaitstud doktoritöös otsis Uudeberg mõõdikuid, mis oleksid sobilikud aju tervise järgimiseks indiviidi tasandil. 

Milliste tulemusteni ta jõudis, loe edasi teadusportaalist Novaator

Loe Tuuli Uudebergi doktoritööd TalTechi digikogus.