Tippkeskustes asuvad tööle erinevate teadusrühmade, erialade ja teaduskondade inimesed, luues uusi ideid ja võimalusi majanduse ja ühiskonna arenguks. Et süveneks teaduskondade­ülene koostöö ja tekiks ka pikem plaan, toetab ülikool loodud keskusi ajavahemikus 2024–2025 kokku miljoni euroga. Samuti suunatakse keskuste arengusse ettevõtluskoostöö riiklike toetusmeetmete, nt ASTRA+ meetme vahendeid.

Tulevikuenergeetika fookustippkeskuse juhi Argo Rosina sõnul on energeetika Tehnikaülikooli suurim valdkond ja seda ka Eesti mastaabis, millega tegeleb kõigist teaduskondadest mitmeid väljapaistvaid teadlasi. „Kuna rohepööre ja energeetika hõlmab kõiki valdkondi ja sektoreid ning ülikooli kompetents on selles vallas tugev, alates päikesepaneelide tootmisest lõpetades tehisintellekti ja uudsete ärimudelitega, ootame koostööd tegema erineva taustaga ettevõtteid ning avaliku sektori asutusi. Fookustippkeskuse tegevuse tulemusel loodame näha rahvusvaheliste ja siseriiklike lepingumahtude kasvu ning meie teadlaste suuremat kaasatust valdkonnaga seotud otsustuskogudesse ja aruteludesse,“ rääkis Argo Rosin.

Targa tööstuse fookustippkeskuse juht Tauno Otto märgib, et tööstus on Eestile oluline, kuna annab suurema osa Eesti eksporditulust. Ta toob välja tehnoloo­gia ja ühiskonna arenguga tekkinud uued väljakutsed ja võimalused. „AI põhineb tootmistehnoloogiatel – ilma seda võimaldava elektroonikata pole AI võimalik ja näiteks kiibitootja Nvidia edu on seotud just AI arendustega,“ märgib Otto ja ütleb, et tippkeskuses tahab ta arendada kiibinduse võimekust. Niisamuti pakuvad arengud kosmosetehnoloogias võimalusi just targale tööstusele – Kuu ja Marsi missioone planeerides on selge, et kosmosesüstikusse rasket treipinki kaasa panna ei saa, kuid 3D-printimisega saab vajalikke tööriistu ja abivahendeid ka väljaspool Maad valmistada. Ning samal ajal kui sõjakolded maailmas tingivad ka Eestile vajadust valmisolekuks, siis teadlaste abil kaitsetööstusesse tehtud arendusi ja seal saadud kogemusi saab hiljem ka tsiviilrakendustes kasutada. Otto sõnul töötab targa tööstuse tippkeskus eeskätt koos teiste ülikoolidega ja tööstuse kaasamisel on oluline roll eri­alaliitudel, sh masinatööstuse liidul, elektroonikatööstuse liidul, infotehnoloogia ja tele­kommunikatsiooni liidul ning tehisintellekti-ja robootikakeskusel AIRE.

Puidu väärindamise fookustippkeskuse juhi Andres Krumme sõnul on puit Eesti jaoks kõige olulisem biotoore, mille teadmistepõhine väärindamine peab Eesti jätkusuutliku majandamise huvides olema senisest oluliselt laialdasem. „See vajab tugevat ja innovatsioonivõimelist ettevõtlust, mis omakorda lähtub tugevast teadusbaasist ja heast haridusest. Oleme mõnda aega otsinud sobivat koostööplatvormi selles valdkonnas tegutsevate teadusgruppide ühendamiseks ning fookustippkeskus on osutunud parimaks lahenduseks,“ ütles Krumme.

Ta nimetab peamisteks partneriteks biotoodete tehaseid, mis väärindavad või plaanivad lignotselluloosse biomassi väärindamist, niisamuti mööblitööstus, puitmajade ehitusega tegelevad ettevõtted ja teised, kelle huviorbiidis on puit või selle komponendid. Ettevõtetele pakutakse ka katsetuste ja analüütika võimekust.

Tervise- ja toidutehnoloogia fookustippkeskuse juhi Jana Holmari sõnul tegeldakse tervisetehnoloogia teemadega kõikides Tehnikaülikooli teaduskondades. Ta tõi näiteks sensortehnoloogiad, e-tervise ja turvalise tarkvara IT-teaduskonnas, biomeditsiini ja toidutehnoloogiad loodusteaduskonnas, materjaliuuringud ja 3D-prinditavad proteesid inseneriteaduskonnas ning andmekaitse ja töötervishoiu majandusteaduskonnas. Oma peamiste partneritena näeb Holmar tervise- ja toidutehnoloogiatest huvituvaid ettevõtteid ja organisatsioone, sh tervishoiuasutusi ja avalikku sektorit.

Targa mere fookustippkeskuse juhi Merit Kindsigo sõnul ei olnud seni Eestis ühtegi merega seotud tippkeskust, ent vaadates tulevikustrateegiat ja suundi globaalselt, oli viimane aeg see ära teha. „Kuressaare kolledžis on iga õppekava, professuur, teadusarendussuunad ning kompetentsikeskus läbinisti merega seotud. Ühtlasi oleme ainus üksus ülikoolis, mis asub reaalselt meres, mis omakorda tähendab saarlaste oskuspärandit ja teadmust läbi sajandite,“ rääkis Kindsigo. Tema sõnul annab parim kompetents ja teaduse tipptase kindlust minna Euroopasse ning pakkuda end välja merega seotud valdkondades projektide tugevaks juhtkoordinaatoriks, heaks ja sisukaks projektipartneriks, töögrupi liikmeks või erialaeksperdiks.

Tehisintellekti fookustippkeskuse juhi Sven Nõmme sõnul on plaanis kaardistada tehis­intellekti tegevused, kompetents ja vajadused TalTechis ja ülikooli uurimisgruppides, tuvastada uusi võimalikke koostööprojekte ning tagada AI teemale ülikoolis ühtne lähenemine. „Väga lühikese aja jooksul on tehisintellekt muutunud omaette distsipliinist, millel oli vaid piiratud kasutus teistes valdkondades, selliseks nähtuseks, mis mõjutab paljusid igapäevaelu aspekte. See muutus on tekitanud vajaduse käsitleda tehisintellekti arendamist eri vaatenurkadest, näiteks uurides tehisintellekti kasutamise sotsioloogilisi, õigus- ja muidugi ohutusaspekte,“ selgitas Nõmm. Keskus tugineb koostöös eraettevõtetega eeskätt tehisintellekti- ja robootikakeskusele AIRE, samuti loodetakse toetada erinevaid valitsusasutusi.