Naise elujõulise munaraku valmimiseks ja uue elu tekkeks peab munasarjas toimuma mitmesuunaline rakkudevaheline suhtlus, ehk signaalide vahetamine. Teadaolevalt asub munarakk enne ovulatsiooni folliikulis, mis on lahti seletatult vedelikuga täidetud põieke, mis ovulatsiooni käigus lõhkeb, lastes munarakul liikuda munajuhasse. Et munarakk küpseks ja folliikulist vabaneks, peavad nii munarakk ise kui teda ümbritseva folliikuli rakud, täpsemini granuloosrakud, vahetama teatud perioodil omavahel signaale. Ühtlasi toodavad need granuloosrakud hormoone, mis on olulised edukaks embrüo pesastumiseks emaka limaskesta ja varajase raseduse püsimiseks.

Dotsent Agne Velthut-Meikas: „Munaraku küpsemiseks on muuhulgas hädavajalik kahe valgu olemasolu ja toimimine munasarja granuloosrakkudes. Need olulised valgud on folliikuleid stimuleeriva hormooni retseptor FSHR ja aromataas“. FSHR võtab vastu folliikuleid stimuleeriva hormooni signaali ajuripatsist, mis viib munasarja folliikuli kasvu ja granuloosrakkude paljunemiseni. Aromataas on aga võtmeensüüm steroidhormooni östradiooli (nn naissuguhormooni) sünteesiks granuloosrakkudes. Muutused neid valke kodeerivates geenides või häired nende valkude tekkimisel viivad naise viljatuseni, kuna munasari ei toimi, munarakud ei küpse ega vabane munasarjast.

„Oma uurimistöös leidsime, et nendest geenidest tekivad seni teadaolevatele valkudele lisaks veel pisikesed RNA molekulid (nn mikroRNA-d), mis läbi oma sihtmärkgeenidele seondumise mõjutavad seda, kas need sihtmärgid täidavad oma rolli rakus või mitte. Meie analüüsitud mikroRNAde sihtmärgid vastutavad naise viljakuse seisukohast ülioluliste protsesside eest, milleks on munaraku reservi säilitamine, hormoonide tootmine ja ovulatsiooni toimumine“, kinnitab Velthut-Meikas.

Seega saab öelda, et FSHR ja aromataasi geenidest sünteesitakse lisaks nimetatud valkudele ka seni kirjeldamata lühikesi nn mikroRNA molekule. FSHR geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid mängivad olulist rolli munasarja folliikuli kasvu ja munaraku küpsemise aktiveerimisel. Aromataasi geenist pärineva mikroRNA sihtmärgid on aga seotud munasarja koe ümberkorralduste esile kutsumisega, mis on vajalikud ovulatsiooni toimumiseks. Mõlemad mikroRNAd võivad eeldatavalt reguleerida ka steroidhormoonide sünteesi munasarjas, mis mõjutavad lisaks munasarjale ka teiste kudede tööd: emaka limaskest, rasvkude, rinnanäärmed jms. 

„Saadud uurimistulemused annavad uut informatsiooni munasarja toimimise kohta, mis on oluline naisepoolse viljatuse põhjuste täpsemaks diagnoosimiseks ja uute ravivõimaluste arendamiseks. Uusi teadmisi saab kasutada viljatusravi kliinikutes kehavälisele viljastamisele eelnevate munasarja stimulatsiooni protseduuride täiustamiseks, mis parandaks oluliselt viljatusravi tulemuslikkust. Väga aktuaalne on ka ülemaailmne suund vähidiagnoosiga patsientide viljakuse säilitamiseks. Selle käigus võimaldatakse patsiendil enne folliikuleid hävitavat keemiaravi osa munasarja koest külmutada, et peale ravi oleks naisel siiski võimalik saada enda bioloogilisi järglasi. Uurimist vajab veel vaid protsess, kuidas munasarja küpsemist külmutatud koest taaskäivitada“, selgitab Agne Velthut-Meikas. 

TalTechi geenitehnoloogia teadlastel ilmus uurimusest koostöös Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse ASiga väljaandes Scientific Reports artikkel „Target prediction and validation of microRNAs expressed from FSHR and aromatase genes in human ovarian granulosa cells“10.02.2020 https://www.nature.com/articles/s41598-020-59186-x

Lisainfo: TalTechi  keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna dotsendi Agne Velthut-Meikas, Agne.Velthut@taltech.ee

Kersti Vähi, TalTechi teadusosakond