Tehisaru hiljutine massiline võidukäik kõikvõimalikes tööstusharudes on käivitanud maailmas elava arutelu, kirjutab rahvusvaheline konsultatsioonifirma KPMG oma väljaandes. Küsimusi, milles poliitikakujundajatel, ettevõtjatel ja teadlastel pole päris ühtset arusaama, on mitmeid. 

Näiteks, kas tehisaru pakub hädavajalikke läbimurdelisi lahendusi maailma ees seisvatele probleemidele, sh kliimamuutuste mõjude vähendamiseks? Milline roll jääb AI-ajastul inimesele? Millised on suurimad ohud? Ja kuidas mõjutab tehisaru kinnisvaraga ja elukeskkonnaga seonduvat, kus hoonete energiatõhususele jm seatakse lähtuvalt üha rangemaid reegleid ning majade hooldamine-haldamine muutub üha keerulisemaks.    

Inimene saab tegelda tõsisemate probleemidega

TalTechi IT-teaduskonna arvutisüsteemide instituudi professor Eduard Petlenkov tõdeb, et kuna mitmed äriteenustele loodud rakendused on olnud väga edukad, on need avanud ka kinnisvaraomanike ja -haldurite silmad. On kinnitust saadud, et tehisaru aitab haldajal kiiresti ära teha hulgaliselt igapäevaseid rutiinseid ülesandeid, võimaldades inimesel keskenduda samas keerukamate probleemide lahendamisele. „Samas aitab tehisaru täita ülesandeid, millega inimene üksi hakkama ei saa, ammutada väärtuslikku teavet tohututest andmemahtudest ja teha teadlikke otsuseid,“ lisab Petlenkov. 

Näiteks võib tuua ühe keskmise suurusega ärihoone, milles on n-ö tuhandeid asju ja kohti, mille näitajaid saab juhtida ja oma soovi järgi kohandada, mõjutades nii otse kas energiatõhusust või CO2 heitkoguseid. Olukorra pideva muutumise tõttu on selliseid mikrokorrektsioone vaja teha mitu korda tunnis, lisaks tuleb arvestada kõikvõimalikke välistegureid – milline on ilm või selle prognoos lähiajaks, milleks üldse hoonet kasutatakse, millised on tehniline olukord, millist mugavusastet soovitakse saavutada, mis toimub parajasti energiaturul jne. „See on ühe inimese või isegi ekspertide rühma jaoks võimatu missioon, mistõttu muutub tehisaru siinkohal kriitiliselt oluliseks tööriistaks,“ selgitab Petlenkov. 

Edu saladus

Pole saladus, et tehisarule pannakse suuri lootusi, aga mis siis ikkagi määrab tehisintellekti tehnoloogia rakendatavuse ja edu? TalTechi IT-teaduskonna tarkvarateaduse instituudi kaasprofessor Juri Belikovi sõnul tuleb inimeste heaks toimivate tehisaru rakenduste loomisel keskenduda mitmele asjale. „Esiteks tuleb veenduda, et need on usaldusväärsed, töökindlad ja kohandatavad inimeste vajadustele. See paradigma muutus rõhutab jätkusuutlikkuse olulisust, ühtlasi tagades, et tehisintellekti tehnoloogiad ei täidaks ainult oma põhieesmärki, vaid minimeeriks ka oma keskkonnamõju ja aitaks kaasa pikaajalisele ühiskondlikule heaolule, järgides samal ajal eetilisi põhimõtteid ja väärtusi.“ 

Tehisaru abi vajatakse rikete tuvastamisel 

Küsimusele, millised on kinnisvara kontekstis kõige kasulikumad tehisarul põhinevad rakendused, tõstab Eduard Petlenkov esile hoonehaldussüsteemi BMS (ingl k building management system), mis on täna pea igal suurel ärihoonel. „Hooned on märkimisväärsed energiatarbijad ja kinnisvara tegevuse efektiivsuse probleemide lahendamine on samuti võtmetähtsusega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kogu maailmas. Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete (HVAC) energiatarbimine moodustab 40% ärihoone kogu energiavajadusest.“ Kuid hoonete energiatõhusus ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkogused sõltuvad ka eelnimetatud seadmete tehnilisest seisukorrast. 

Uued tehisaru rakendused võimaldavad Petlenkovi sõnul tuvastada rikkeid, mis pole inimesele nähtavad või ilmsed, kuid millel võib olla tohutu mõju, nt suurendada energiakulu jms. Seega on masinõppe meetodite vastu huvi kasvanud, seda just rikete tuvastamiseks ja diagnoosimiseks (FDD), kuna need suudavad jäädvustada mittelineaarseid seoseid mitmemõõtmelistes andmetes, edestades traditsioonilisi meetodeid. „Samal ajal on väga vaja luua ka läbipaistvaid tehisintellekti mudeleid, just selles mõttes, et kasutaja saab selgituse, miks mudel genereeris just antud väljundi või tegi konkreetse otsuse, säilitades samal ajal mudeli kõrge jõudluse ja täpsuse,“ rõhutab Petlenkov. Juri Belikov lisab, et selle kõige juures on oluline tagada, et loodud rakendused ei kahjustaks kuidagi inimeste huve, mugavust ega tervist. 

Tulevik on veelgi targemate majade päralt

Eduard Petlenkov lisab, et kuigi IT-tehnoloogiad on juba meie igapäevaelu lahutamatu osa, on tulevikus neil potentsiaal muuta linnamaastikku veelgi. „Kognitiivsete hoonete tekkiv kontseptsioon esindab aga uut ajastut, kus konstruktsioonid saavad reageerida oma ümbrusele ja kohandada vastavalt oma elanike vajadustele. Seda arengut juhib selliste võimaldavate tehnoloogiate segu nagu tehisaru (AI), oskusteave, andmeteadus, nutikad materjalid ja elektroonika, inimkeskne lähenemine ja uued ärivõimalused. Täiustatud raamistike abil arenevad hooned intelligentseteks üksusteks, mis loovad oma elanikele tõelise heaolu.“ 

Juri Belikovi sõnul lisavad need konstruktsioonid esikohale just ohutuse ja n-ö tervisliku keskkonna, samas teades-tundes kasutajate käitumist ja ka kohandades vastavalt sellele. „Inimkeskne lähenemine tähendab, et hooned aitavad parandada meie elukvaliteeti. Nii saab elu- või tööruum uue tähenduse, pakkudes inimesele mugavat kogemust.“ 

„Usaldusliku suhte“ loomine inimeste ja kognitiivsete hoonete vahel muutub Belikovi hinnangul üha olulisemaks, sest usaldusväärne keskkond aitab inimestel nutikate hoonete võimekust hinnata ja väärtustada. Selleks on omakorda vaja ka läbipaistvaid ja usaldusväärseid tehnoloogiaid. 

Loe täispikkuses intervjuud Eduard Petlenkovi ja Juri Belikoviga KPMG väljaandest.