Tallinna Tehnikaülikool

Riigi valimisteenistus on teinud alates 2024. aastast koostööd Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna teadlastega, et muuta e-hääletamise auditeerimist läbipaistvamaks, selgemaks ja automatiseeritumaks. 

Tarvo Treier, TalTechi teadur, sinise mustrilise särgi ja heledahallikas soenguga, poolpöördes portreefoto hägusa taustaga.
Tarvo Treier oma uurimistöö raames testandmed koos veaolukordade kirjeldustega, mida kasutades saab audiitor veenduda, et tema tarkvara ehk audiitorrakendus on võimeline andmete kõrvalekalded tuvastama. Foto: TalTech

TalTechi infotehnoloogia teaduskonna teaduri Tarvo Treieri viimati valminud teadusartikli põhjal töötab riigi valimisteenistus 2027. aasta Riigikogu valimisteks välja tarkvaralahenduse, millega audiitor saab iseseisvalt teha läbi kõik e-häälte kontrollid, mida teeb riigi valimisteenistus häälte töötlemisel valimispäeva õhtul. „Sisuliselt tähendab see seda, et kui praegu audiitor veendub, et riigi valimisteenistus viib kõik vajalikud kontrollid läbi, siis edaspidi teeb audiitor hiljem samad kontrollid ka ise läbi,“ selgitas valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. 

Riigi valimisteenistus kontrollib häälte töötlemise rakendusega, et e-valimiskasti andmed on terviklikud, et korduvalt e-hääletanud valijatelt jääb alles ainult valija viimasena antud hääl ja et pabersedeliga hääletanute e-hääled tühistatakse. 

Uue tarkvaralahendusega muutub auditeerimine audiitori jaoks mugavamaks ja avalikkusele paremini jälgitavaks.

Nimelt koostas Tarvo Treier oma uurimistöö raames testandmed koos veaolukordade kirjeldustega, mida kasutades saab audiitor veenduda, et tema tarkvara ehk audiitorrakendus on võimeline andmete kõrvalekalded tuvastama. „Selliste veaolukordade kirjelduste ja testandmete olemasolul pole enam tähtsust, kas auditirakendus on loodud audiitori enda, valimisteenistuse poolt või genereeritud hoopis suurte keelemudelite abil. Oluline, et audiitor on ise veendunud rakenduse võimes veaolukordi üles leida,” rääkis Treier. Lisaks saavad veaolukordade kirjelduste ja testandmete põhjal ka kõik piisavate IT-teadmistega huvilised ise audiitorrakenduse töös veenduda. 

Koitmäe sõnul on riigi valimisteenistuse jaoks auditeerimise paremini jälgitavaks muutmine oluline. „Sellega saame vähendada vaidlusi selle üle, kas audiitor on saanud e-häälte korrektses töötlemises piisavalt veenduda,“ selgitas riigi valimisteenistuse juht. 

Riigi valimisteenistus korraldab igaks valimisteks e-hääletamise auditeerimise, mille raames viib sertifitseeritud infosüsteemide audiitor sõltumatu osapoolena läbi protsessi- ja andmeauditi. Protsessiauditi käigus kontrollitakse eelkõige häälte avamise võtme loomist, proovihääletamist, e-valimiskasti üleandmist riigi valimisteenistusele ning häälte lugemist ja hävitamist. Andmeauditi raames kontrollitakse oma tarkvaraga üle kõikide e-häälte lugemise etappide sisend- ja väljundandmed. Sellega veendub audiitor, et e-hääled, mis kokku loeti on samad, mille valijad oma arvutitest e-valimiskasti saatsid. 

Auditeerimine aitab tagada, et e-hääletamine on aus, turvaline ja usaldusväärne. E-häälte lugemise juures viibivad ka vaatlejad ja seda on võimalik otseülekandes jälgida kogu avalikkusel.