Tallinna Tehnikaülikool

Kogu arenenud maailm pingutab kõvasti, et vähendada või lausa tagasi pöörata aastakümnete jooksul meie keskkonnale tekitatud kahju. Selle nimel töötavad ka aasta teaduspreemia pälvinud Tallinna Tehnikaülikooli jõuelektroonikud eesotsas Dmitri Vinnikoviga. 

Dmitri Vinnikov Andrii Chub
Akadeemik Dmitri Vinnikov ja vanemteadur Andrii Chub

Artikkel ilmus ERRi teadusportaalis Novaator.

Päris tihti küsitakse jõuelektroonikutelt algul seda, et mida jõuelektroonika üldse endast kujutab, ning alles seejärel, et milliseid keskkonnasõbralikke, energiatõhusaid, innovaatilisi lahendusi Eesti teadlased maailma päästmiseks pakuvad? „Kui mõtlete sellele, mis ühendab taastuvenergia tootmist, elektrisõidukeid, soojuspumpasid, LED-valgustust, siis vastus ongi lihtne – kõik need seadmed kasutavad jõuelektroonikat ehk energiamuundureid,“ rõhutab aasta teaduspreemia laureaat, akadeemik, TalTechi jõuelektroonika uurimisrühma juht Dmitri Vinnikov.

Lisaks sellele ka iga nutitelefon, sülearvuti või robottolmuimeja vajab elektrivõrgust laadimiseks jõuelektroonikat. Kui minna veel täpsemaks, siis meile tuttavate seadmete sees on mitmesugused pooljuhtmuundurid, mis annavad toite kas sinna ehitatud protsessoritele, USB-portidele või siis reguleerivad ekraani heledust jne. Ja see ongi jõuelektroonikute tööpõld.

Kliima- ja energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja revolutsioonilisi lahendusi

Rohepööre on enamasti seotud elektri kui peamise energialiigi kasutamisega. „See on ka loogiline, kuna taastuvenergiat, näiteks päikese-, tuule- või hüdroenergiat, toodetakse peamiselt elektri kujul. See on suur muutus võrreldes endiste aegadega, mil põletasime fossiilkütuseid, et käitada elektritootmiseks suuri auruturbiine. Miks peaksime jätkama energia tootmist jätkusuutmatul viisil, kui areng pakub meile uusi ja puhtaid tehnoloogiaid? Meie eluviis on suurte muutuste lävel,“ rõhutab Vinnikov. Tänavatele on ilmunud elektrisõidukid, hooneid köetakse energiatõhusate soojuspumpade abil, lisaks võib igaüks hakata ise elektritootjaks, paigaldades katusele päikesepaneelid. 

Loe artiklit edasi teadusportaalist Novaator.