Tallinna Tehnikaülikoolis kaitsti mullu magistritöö, mis käsitleb Euroopas toimuvat üleminekut ehituskonstruktsioonide projekteerimise standardite teisele põlvkonnale ning töös tuvastati, et uue standardi kohaselt vajaks betoonkonstruktsioonid senisest põhjalikumat sarrustamist. Artikkel ilmus algselt Ehitusuudistes.

Magistritöö teemaks oli betoonkonstruktsioonide põikjõu- ja läbisurumisarvutus uue ehitusstandardi valguses. “Uus standard, mida lähiajal tuleb hakata betoonkonstruktsioonide projekteerimisel kasutama, on EN 1992-1-1:2023 Eurocode 2,” selgitas magistritöö autor Gleb Šilov. “See standard on koos teiste ehituskonstruktsioonide projekteerimise standarditega põhiliseks aluseks ehitiste ohutuse ja kestvuse tagamisel.”
Magistritöö autor tõi välja, et Eestis on seni kasutusel esimese põlvkonna standard aastast 2005. “Tegelesin uue projekteerimisstandardi kahe olulise peatükiga: põikjõuarvutus ja läbisurumisarvutus. Sisuliselt on tegemist betoonelemendi ühesuunalise ja kahesuunalise lõiketugevuse arvutamisega,” kirjeldas ta oma töö fookust.
Põhjalik võrdlusanalüüs
Uurimistöö eesmärgiks oli teha võrdlevaid arvutusi mõlema standardi põlvkonna järgi ning anda ülevaade kandevõime väärtuste ja armatuuri hulga muutumisest. Samuti soovis Šilov enda sõnul pakkuda eestikeelset kirjeldust uuendatud teoreetilisele taustale.
“Alustasin uuritavate teise põlvkonna Eurocode 2 peatükkide tõlkimisega. See oli omaette väljakutse, kuna püüdsin säilitada varasema eestikeelse standardiga võimalikult identset terminoloogiat,” kirjeldas Šilov oma töö algust. Tõlketöö valmis veebruari kuu jooksul.
Teoreetilise tausta mõistmisel olid abiks nii doktoriväitekirjad kui ka Ehitusinseneride Liidu korraldatud koolitus, kus esines Šveitsi emeriitprofessor Aurelio Muttoni. “Pärast koolitust tuli mõte uurida ka mitmeid A.Muttoni teadusartikleid, mida lõpuks kasutasingi enda töös,” märkis Šilov.
Olulised erinevused standardite vahel
Uurimistöö tulemusena selgusid mitmed kriitilised erinevused senise ja uue standardi vahel. “Suurusefekti tõttu võib suuremate ristlõigete korral esimene põlvkond viia minimaalse põikjõukandevõime ülehindamiseni,” tõi Šilov välja ühe peamise leidudest. See tähendab, et vana standardi järgi võidakse jätta paigaldamata sarrus, mida uue standardi järgi oleks juba vaja.
“Läbisurumiskandevõimet toe serval võib samuti esimene põlvkond suure läbimõõduga postide korral üle hinnata,” lisas ta veel ühe olulise erinevuse.
Praktiline väärtus inseneridele
Magistritöö praktiline väärtus on autori hinnangul märkimisväärne. “Magistritöös esitatud arvutusnäited on hea abimaterjal uue standardi EN 1992-1-1:2023 järgi põikjõu ja läbisurumisarvutuste tegemiseks,” kinnitas Šilov. Töö lisades on esitatud autori poolt eesti keelde tõlgitud olulised standardipeatükid.
“Loodetavasti hakkab Eesti Standardimis- ja akrediteerimiskeskus lähiajal tegelema uue betoonkonstruktsioonide projekteerimise standardi EN 1992-1-1:2023 eesti keelde ülevõtmisega,” väljendas Šilov lootust. “Käesoleva magistritöö käsitletud peatükke saab kasutada uue standardi osadena.”