Konkursil osalenud tööde keskseks teemaks oli Eesti eksportijate käitumine, samuti uuriti töötajate oskuste mittevastavust tööandjate vajadustele Eesti tööturul ning majandusaktiivsuse ja korruptsiooni vahelist seost endistes liiduvabariikides.

Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö kaitsnud Pauline Kommer analüüsis oma töös „Töötajate oskuste mittevastavus Eesti tööandjate vajadustele“ („Mismatch decomposition in the Estonian labour market“), kui suur probleem on oskuste sobimatus Eesti erinevates piirkondades ja tegevusaladel.

Praegusel kriisist taastumise perioodil on see teema Eestis eriti aktuaalne, kuna majanduskasvu üks olulisemaid pidureid on ettevõtete raskused sobivate oskustega töötajate leidmisel. Kommeri töö leidis tunnustust just väga hea teooria tundmise ja empiirilise analüüsi kõrge taseme tõttu.

Tase üha kõrgem

Kokku laekus 2021. aasta konkursile 12 teadustööd, millest doktoritööde kategoorias esitati kolm tööd ja magistritööde kategoorias üheksa uurimust. Konkursi žüriid juhtinud Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm märkis meediale, et sel aastal oli raske valikut teha, kuna konkursitööde tase oli kõrge, mis omakorda annab tunnistust Eesti noorte teadlaste suurest teaduspotentsiaalist ja ka meie ülikoolide majandushariduse heast tasemest.

Doktoritööde kategoorias võitis Eesti Panga teaduspreemia Mathias Juust (Tartu Ülikool) teadusartikli „Negatiivse ekspordišoki mõju hulgimüüjate ja otseeksportijate ekspordile“ eest. Teine auhind magistritööde kategoorias läks samuti Tartu Ülikooli. Danyl Denysenko magistritöö „Korruptsioon ja majanduskasv – uued tulemused satelliidiandmete kasutamisest“ keskendus korruptsiooni ja majandusaktiivsuse seoste uurimisele endistes NSVLi riikides.

Teaduspreemiad antakse pidulikult keskpanga muuseumis üle 4. novembril.

Urmas Sepa mälestusele pühendatud teaduspreemiat annab Eesti Pank 2021. aastal välja juba 19. korda. Urmas Sepp (1956–2002) oli alates 1993. aastast Eesti Panga makromajanduse, hiljem majandusuuringute osakonna juhataja.