Magistritöö “Betoonelementide korduskasutamise eelse auditi metoodika väljatöötamine ja suurpaneelelamute välisseina olukorra hindamine” keskendus autori sõnul Eesti ehitussektori jätkusuutlikkuse suurendamisele läbi betoonelementide korduskasutamise.

“Senini on Eestis pigem soositud taaskasutamist läbi betoonelementide purustamise — saadud materjali kasutatakse täitematerjalina ja teedeehituses,” selgitas Tootsman. “Eesmärk oli välja töötada metoodiline juhend, mis toetaks elementide korduskasutamist ehk kasutamist esialgse otstarbega samaväärses olukorras.”

Töö eeldas põhjalikku uurimistööd ja reaalkatseid

Töö käigus analüüsis autor teiste riikide kogemusi ja pilootprojekte nagu CROW ja ReCreate. “Esmalt kaardistasin probleemkoha ehk puuduliku juhendmaterjali korduskasutuse potentsiaali ja ulatuse hindamiseks,” kirjeldas Tootsman oma lähenemist. “Seejärel analüüsisin lähiriikide metoodikaid ning pilootprojekte, mille põhjal koostasin Eesti oludesse sobiva auditi metoodika.”

Metoodika testimiseks võrdles Tootsman Krulli kvartalis tehtud reaalseid uuringuid oma väljatöötatud metoodikaga. Lisaks viis ta läbi betoonkatseid mitmel suurpaneelelamul.

“Sama metoodikat kasutasin suurpaneelelamute fassaadibetooni olukorra hindamiseks enne renoveerimist,” lisas magistrant.

Metoodika on praktikaks valmis

Tootsmani sõnul said magistritöö põhilised eesmärgid täidetud. “Väljatöötatud metoodika on praktiline ja rakendatav Eesti ehitussektoris,” rõhutas ta. “Krulli kvartali tehtud tööde analüüs ja võrdlus metoodikaga tõendasid, et olemasolevate elementide hindamine ning korduskasutamise planeerimine on võimalik teostada edukalt.”

Loodud juhendmaterjali saab kasutada juba täna mitmel eesmärgil. “Metoodikat saab kasutada betoonelementide hindamiseks enne lammutust, suurpaneelelamute fassaadide olukorra hindamiseks enne renoveerimist ning demonteerimise, ladustamise ja transpordi planeerimiseks korduskasutuse eesmärgil,” loetles Tootsman praktilisi rakendusvõimalusi.

Töö käigus loodud metoodikat on juba tutvustatud TalTechi lõputööde komisjonile ning Riigi Kinnisvara inseneridele. “Uurimistöö edasi arendamine saab toimuda läbi kogemuspõhise diskussiooni kaasinseneridega ning pilootprojektide, kus metoodikale saadakse praktiline sisend,” selgitas autor tulevikuplaane.

Tootsman näeb potentsiaali ka metoodika digitaliseerimisel. “Plaan on siduda see arenduses olevate materjalipasside ning andmebaasidega,” märkis ta. “Selline samm toetaks korduskasutamise kui jätkusuutliku süsteemi loomist Eesti ehitussektoris.”

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 8.09.2025.