Hanna Haavapuu | Fotod: TalTech

Eesti ühiskond vajab inseneriharidusega spetsialiste, mistõttu on iga Tehnikaülikoolis õppija väärtus omaette. Ülikooli üheks peamiseks arengueesmärgiks on, et meie lõpetajad suudaksid lahendada keerulisi päriselu probleeme, omades teaduspõhist mõtteviisi, praktilisi insenerioskusi, head enesejuhtimis- ja koostöövilumust ning ettevõtlikku vaimu. Nende väljakutsetega tegelemise vajadusele viitavad ka riigiga sõlmitud haldusleping ja rahvusvahelise komisjoni soovitused institutsionaalselt akrediteerimiselt.

Mainitud sihtide poole pürgimiseks loodi ülikoolis 2022. aastal õppearendusfond mahuga 1,2 miljonit eurot aastas. Fondist on toetatud motiveeriva õppekeskkonna loomist, sealhulgas e- ja hübriidõppe võimekuse kasvatamist, probleem- ja projektõppe kvaliteedi tõstmist, õppetaristu kaasajastamist, rahvusvahelise koostöö soodustamist Euroopa ülikoolide algatuses, insenerihariduse populariseerimist koostöös gümnaasiumidega, õppejõudude õpetamispädevuste suurendamist ja õppeassistentide kaasamist õppetöösse.

Fondi mahust umbes poole moodustavad vahendid avatud taotlusvoorudele, mille abil on akadeemilistel töötajatel olnud võimalus oma ideid realiseerida. Tänaseks on algatatud pea 60 projekti, mis keskenduvad nii õppeprogrammide arendusele, õppelaborite ja -seadmete uuendamisele, üliõpilaste väljalangemise ennetamisele, õppimiskeskse õpetamisviisi rakendamisele, rohepöörde ja ringmajanduse põhimõtete levitamisele kui ka õppejõudude enesetäiendamisele. Koostöös ettevõtetega on õpet muudetud huvitavamaks ja toodud päriselu väljakutsete lahendamine igapäevasesse õppetöösse. Üheskoos üldhariduskoolidega pakutakse gümnasistidele valikaineid, mis annavad selgema ettekujutuse ülikoolis õppimisest.

Õppeprorektor professor Hendrik Volli sõnul on ülikooli õppevaldkond täis suurepäraseid ideid ning õppearendusfond annab võimaluse igal akadeemilisel töötajal neid ellu viia. „Kõiki toetatud algatusi iseloomustavad uuendusmeelsed ideed ning koostöö ülikooli sees ja partneritega. Ülikooliõpingud peaksid olema parimad aastad inimese elus – ja hea meel on näha, et meie akadeemiline kogukond selle poole sihikindlalt sammub,“ rääkis Hendrik Voll.

Näiteid rahastatud projektidest

Interdistsiplinaarne uuring STEM õppeainete õpetamisest ja õppimisest

Projekti eestvedajad: prof Tiia Rüütmann, Ija Stõun, Kärt Kase

Inseneri- ja loodusteaduskonna õppearenduse keskuse uuringuprojekt keskendus STEM (loodus-, täppisteadused, tehnoloogia ja inseneeria) valdkonna õppimise ja õpetamise kvaliteedi parendamisele ning suurema tähelepanu pööramisele akadeemilisele kultuurile ja eetilisusele ülikoolis. Viidi läbi tunnivaatlusi ning küsitleti nii õppijaid kui ka õppejõude, mõtestati edasi- ja tagasisidestamise olulisust õppeprotsessis ning maailma tipptehnikaülikoolide kogemust õppimise toetamiseks ja väljalangevuse vähendamiseks.

Uuringuprojekti tulemusena valmisid näiteks teaduskirjanduse metaanalüüs ja süntees didaktilistest võtetest STEM õppeainete tulemuslikuks õpetamiseks ning tagasisidestamiseks ja nende mõjust õppimisele; STEM õppeainete õpetamise erisuse analüüs, ülevaade inseneri- ja loodusteaduskonna õppejõudude didaktikaalastest kompetentsustest; teaduspõhised soovitused STEM õppeainete õpetamise ja õppimise parendamiseks; tunnivaatluste metoodiline materjal ning töövahend õpetamise ja õppimise analüüsiks 360° vaates; sisend õpetamise ja õppimise hea tava koostamiseks ülikoolis.

Uuring näitas, et insenerierialade omandamisel on ja jääb prioriteediks rakenduslike teadmiste omandamine päriselu probleemide lahendamiseks probleem- ja projektõppes, kriitilise mõtlemise toetamine ning mõtestatud õppimine. Projekti tulemused pakuvad nii tõenduspõhiseid meetmeid üliõpilaste väljalangevuse vähendamiseks kui ka STEM valdkonna õppimise ja õpetamise kvaliteedi parendamiseks – oluline on edasi arendada tagasisidestamise süsteemi ning pöörata suuremat tähelepanu akadeemilisele kultuurile ja eetilisusele ülikoolis. Uuringu tulemusi tutvustati 30. mail konverentsil „Õppimine ja õpetamine 360° vaates”.

https://youtu.be/XV6tzmHXjNM

Taaskasutuse sissetoomine tootmisseadmete projektõppesse

Projekti eestvedaja: prof Toivo Tähemaa

Inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi õppearendusprojekt „Ringmajanduslike printsiipide kaasamine tootmisseadmete integratsiooni ning mehhatroonikaseadmete projektis“ eesmärgiks oli taaskasutuse praktiliste näidete sissetoomine projektõppesse ning läbi selle suunata üliõpilaste mõtted juba õppimise ajal taaskasutuse võimalusi kaaluma ja reaalselt kuluefektiivselt prototüüpe looma.

Meie ümber leidub ikka ja alati varusid, mida enam ei kasutata, kuid millest kellelegi kolmandale võiks palju kasu olla. Probleemiks on sageli vaid asjade säilitamine ning info kättesaadavus nende asjade olemuse ja paiknemise kohta. Nii saigi selles projektis survestatud üliõpilasi mõtlema ringmajanduslikult. Mõtteid ideede realiseerimiseks tekkis õppetöö käigus ootamatult palju. Näiteks õpiti kasutama 3D-printeris filamendi jääke (prototüübi jaoks pole oluline, et terve toode oleks täpselt ühte värvitooni), leiti üles ja võeti kasutusse kõik instituudi alumiiniumprofiilide ning soonemutrite varud, leiti võimalus juba transportimatuteks kuulutatud lauajalgpallimängule uudse liikuvuslahenduse loomiseks. Lisaks loodi koostöös aktsiaseltsiga ABB täiesti uudne müügimasin, mis sisaldas samuti taaskasutatud esemeid. Osaleti ka Modern Materials and Manufacturing (MMM2023) rahvusvahelisel konverentsil tudengiprojekti ettekandega.

Projekti vedanud kaasprofessor Toivo Tähemaa hinnangul tulid üliõpilased õppeaines katsetatuga kenasti kaasa ning neile tundus selline mõtteviis vägagi eluterve ja jätkusuutlik. „Tänu saadud rahastusele on meil suur hulk motiveeritud magistrante ja gümnasiste. Projekti käigus valminud lauajalgpalli laud leiab täna kasutust Järveküla kooli fuajees ning saadud õppetunnid (näiteks ei osutunud IT lahenduse loomine piisavalt jõukohaseks) näitasid, et tööga tuleb jätkata,“ rääkis Tähemaa.

Projektis osalenud magistrant Martin Tõniste meeskond simuleeris tööstuslike seadmete projekteerimise stsenaariume ja edendas vanadele esemetele uue elu andmist, näidates sellega ringmajanduse jõudu ja potentsiaali. Tema sõnul andsid need projektid tõuke ka muudele üliõpilaste algatustele, nagu lõputööd ja tootearendused-parandused. „Nende ettevõtmiste kaudu saime teada, kui oluline on jätkusuutlikkus disainis, korduvkasutatavuse praktilisus ja milline võimas mõju neil tavadel võib olla. Usume, et need õppetunnid on kooskõlas ülikooli arengukava eesmärkidega, tähistades olulist sammu edasi. Loodame jätkata panustamist sellistesse jätkusuutlikesse ja uuenduslikesse algatustesse, muutes unistused reaalsuseks ja avaldades positiivset mõju meie keskkonnale,“ rääkis Tõniste.

Probleemipõhise õppe õppeainetevaheline integratsioon ettevõtlusõppes

Projekti eestvedajad: Merle Ojasoo ja Marianne Kallaste

Majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi õppealane koostööprojekt seob kolme õppeaine (ettevõtlus ja äri planeerimine; eetika, vastutus ja jätkusuutlikkus; sotsiaalne ettevõtlus) üliõpilaste õppetöö. Eesmärgiks on, et üliõpilased saaksid erinevate valikainete sisust maksimaalselt kasu ning siduda ettevõtlusõppe üliõpilaste kavandatavasse ärimudelisse eetilist ja vastutustundlikku mõõdet ja sotsiaalset mõjusust.

Integratsioonimudel hõlmab kolme olulist põhimõtet. Esiteks, vastastikune kommunikatsioon ja koostöö, mille käigus vahetatakse äriideid kahe eri kursuse üliõpilaste vahel läbi probleemarutelude, kuidas äriideedesse rohkem jätkusuutlikku mõtteviisi lisada või kuidas on võimalik läbi tasakaaluka kasumimarginaali ootuse ka sotsiaalseid probleeme lahendada. Teiseks, ainetevahelise ühise õppematerjali loomine. Kui ettevõtluse ja äri planeerimise kursus on kõigile üliõpilastele kohustuslik, siis vastutuse ja jätkusuutlikkuse ning sotsiaalse ettevõtluse valikainetesse satuvad erinevad üliõpilased. Õppeained on küll erinevad, kuid teemad kohati sarnased või teineteist täiendavad; õppeainete integratsioon panustab suuremale sidususele õppeainete vahel ning positiivse õpikogemuse loomisele. Nii on mudeli komponentideks loodud ühised podcast-id, videoloengud ja juhtumianalüüsid koostöös ettevõtetega. Kolmas põhimõte hõlmab ülikooliväliste huvigruppide kaasamist. Sügissemestril on üliõpilastel ja mudelisse kaasatud ainete õppejõududel võimalus osaleda oma äriideede tutvustamiseks Baltimaade suurimal mõjufestivalil Impact Day. 2022. aastal viisid õppejõud Impact Day inspiratsioonilaval läbi seminari jätkusuutliku ettevõtlusõppe korraldamisest TalTechis ning jätkusuutlike äriideede võistluse, kus valiti välja kolm kõige jätkusuutlikumat äriideed. Impact Day’st saab rohkem lugeda impactday.eu/blog.