Krister Kalda

2019. aasta aprillis käis TalTech „vallutamas“ USA idarannikut ja seal saime aru, et meil on, millega ameeriklaste silmad veelgi rohkem särama lüüa. Seega oli loogiline jätk võtta ette ka läänerannik. Sedapuhku läksime veelgi suurema esindusega – energiamajast Tarmo Korõtko ja Merylin Pill, geoloogiamajast Veiko Karu, inseneeriast Raivo Sell, Vladimir Kuts ja Nicolae Spalatu ning IT-st Mairo Leier. Tõsine logistiline ime, sest igaüks saabus ja lahkus ning osales erinevatel programmi osadel sedasi, et isegi meie hankemeeskond teatas, et nii keerulist reisihanget pole neil varem olnud. Seda kinnitas ka hanke võitja Estravel, kes kogu selle liikumise ja majutamise valemi pidi ära lahendama. Kuid kohale me jõudsime ja pärast koju tagasi ka… olgugi et mõne reisija pagas alles mõned päevad hiljem.

Esimene peatus: San Francisco

6. novembril toimus meie auks European Institute of Innovation & Technology (EIT) kohalikus keskuses Eesti-teemaline seminar, kus saime enda võimekust tutvustada, ühtlasi tutvuda sealse EIT võrgustiku tööga. Sama kohtumise raames toimus kohalik „Aasia ümarlaud“, kus saime teada Jaapani ja Hiina kohalikest huvidest, võimalustest ja pakkumistest. Kõrva taha panime mitu infokildu, mis võivad kasuks tulla ka teistele:

• Eventbrite on internetiplatvorm, kust otsida start-up-teemadel üritusi ja infot San Franciscos;
• Kreeka delegatsioon pääses Google’t külastama tänu EIT Digitali abile. Ka meil oli soov Google’t külastada, aga nad ei leidnud meie poolt ette saadetud teemade hulgast piisavalt põnevat, et meid vastu võtta – järgmine kord hea teada, kui tahame seda ust paotada.
• EIT-il on ka kiirendi, mille kaudu saab ligipääsu partneritele, aga mitte finantsidele, sest eesmärk on, et ettevõtted jääksid Euroopasse. Enne sellesse vastu võtmist tuleb läbida Silicon Valley Readiness Assessment Test – SVRAT.

Päeva teises pooles saime võimaluse kohtuda ja osa saada soomerootslase Mårten Mickose ettekandest. Mickos on maailma suurima häkkerite teenuseid pakkuva firma HackerOne CEO. Saime ülevaate, kui palju tehakse häkkimiskindluse teste suurfirmadele ja kes on praegu kõige kõvemad tegijad. HackerOne’i heaks töötab 500 000 häkkerit üle kogu maailma ja suurimad väljamaksed ulatuvad 100 000 USD kanti (Inteli kaasus näiteks).

Hea partneri, UC Berkeley avastamiseks plaanisime terve päeva. Külastasime nende start-up-torni SKYDECK. Ühe aasta jooksul käib nende programmist läbi 200 tehnoloogia start-up’i. Kui firmal õnnestub sinna sisse saada (ka Eesti idufirmad on sealse programmi läbinud, siis Berkeley Skydeck Fund annab ettevõttele 100 000 dollarit investeeringute jaoks ja 6–12 kuuks töölaua. Kuuekuulise perioodi lõpus toimub demopäev, mil igale programmis osalenule antakse võimalus viieminutiliseks enesetutvustuseks 600 aktiivse investori ees. Eesmärk on koguda võimalikult palju ingelinvestorite rahastust naabruses asuva Silicon Valley kaasabiga.

Muide, Skydeck ise sai alguse küll Berkeley rahastusega, kuid toimib praeguseks 100% erasektori rahastusel. Berkeleys rahastatakse umbes 1000 start-up’i aastas, MIT-is ja Stanfordis on see number umbes sama suur. Üliõpilased saavad omaloodud innovatsiooni intellektuaalomandi omanikuks ise, aga kui nad kasutavad selleks ülikooli laboreid, siis osa intellektuaalomandist tuleb loovutada ülikoolile.

Nelja ja poole tegutsemisaastaga on jõutud ka esimese „ükssarveni“, milleks on üleilmne sõidujagamist vahendav Lime. Hetkel on tornis 145 start-up’i ja neid nõustavad 800 vabatahtlikku mentorit. Kes nende programmi kandideerida plaanib, siis võimalus sisse saada on praegu umbes 3% taotlustest.

Magistrandid teevad seal vabatahtlikku tööd: saavad võimaluse riskivabalt katsetada ettevõtlust ja lisaks on see uhke asi, mida oma CV-sse kirjutada. Skydeckis on tööl vaid viis inimest ja nende palga maksab Berkeley Ülikool.

Pärastlõuna Berkeleys viis meid Sutardja Keskusesse, kus David Law tutvustas Berkeleys pakutavaid tööstusinseneeria õppevõimalusi. Mis, nagu selgus, on vägagi sektoriteülesed: sisse on segatud ettevõtlust, tootearendust ning disaini ja rahastuse leidmiseks vajalikke aineid. Palju õpinguid tehakse rühmatöödena. Meile rõhutati pidevalt, kui oluline on oma loo jutustamise oskus, sest just „oma lugu“ mõjub ning võib viia kaugele.

Õppeprogrammis on ka start-up-semester, mille jooksul korraldatakse mitmesuguseid mänge, et leida ideaalsed tiimikaaslased. Semestri jooksul kirjutatakse äriplaan ning selle lõpuks peab olema valmis töötav prototüüp.

Berkeleyl on tugev vilistlasvõrgustik ja on suur au tulla tagasi rääkima üliõpilastele, kuhu õpingud on ülikooli lõpetanud inimesed viinud. Selleks korraldatakse pooleteisetunniseid kohtumisseminare. Berkeleys õpib 46 000 üliõpilast (sama palju kui on terves Eestis üliõpilasi) ja töötab 20 000 inimest, lisaks laborite töötajad. Ülikoolis on muide 27 raamatukogu ja need kõik on üliõpilasi täis.

Järgmine ja ühtlasi viimane päev San Francisco kandis viis meid tutvuma Stanfordi Ülikooliga. Esimene peatus sealses linnakus oli üksuses nimega Media X, kohalikus innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses.

MediaX-i ei rahasta Stanford, vaid selle liikmeks astunud ettevõtted. Media X-i kaudu on teadlastel, tudengitel ja õppe­jõududel võimalik osaleda Stanfordi ülikooli elus – teha teadust, osaleda kursustel või saada spetsiifilisemat juhendamist. Näiteks viibisid seal hiljuti 12 kuud 100 soome teadlast, kes viisid Stanfordi võrgustiku kontaktid ja mõtteviisi kaasa ka Soome. Invest in Scotland kasutas kolm aastat MediaX-i kaudu võimalust oma tulevikuvisiooni loomiseks. Tööstusinseneeria PhD üliõpilased on käinud seal ka lühematel, 3–4-kuulistel inpiratsioonisaamise tiirudel ja nad kõik on lõpetanud oma ülikoolides kursuse tippudena. Tihti on nende üliõpilaste ülesandeks uue labori loomine enda ülikoolis.

MediaX töötab koos H-Star’iga, mis on Stanfordi valdkondade­ülene teaduskeskus. Koos on nad katalüsaatorid: H-Star akadeemiana ja MediaX ärisuhetega tegelejana – nagu ühe mündi kaks külge. Ka siin rõhutati lugude jutustamise oskust. See on siin nii oluline, et robootikaettevõtted palkavad Hollywoodi stsenariste, et anda masinatele taustalood, ja karakterid kirjutatakse koos arvutiteadlastega. Ehk teisi­sõnu, asjad personifitseeritakse üha rohkem ja rohkem.

MediaX-s kohtusime minu jaoks kogu reisi kõige inspireerivama inimesega – dr Martha Russelliga. Tema viis koosolekut pidada ning inspireerivate küsimuste ja arvamustega vestlust arendada oli selline, nagu ma ühegi teise inimese puhul pole varem kogenud. Iga lause tema suust oli nagu väärt loosung. Mõni näide: „Academics are good in creating models and analysis, business is good at making money, government is good at making rules and taking away boundaries – when they are OPEN“ või „Trust accelerates innovation“ või „It takes a bag of groceries for people to change their energy choices into more conscious ones.“

TalTechi teadlased on samuti oodatud Stanfordi loenguid andma ja teadust tegema ning oma võrgustikku kasvatama. Kõige lihtsam on seda teha just nimelt MediaX-i abiga.

Viimasena rõhutati meile, et Industry 4.0 on juba kohal, meil on vaja rõhuda ühiskond 5.0-le.

Reisilugu jätkub järgmistes ajakirjanumbrites Los Angelesi seiklustega. ■