Esimest korda valis ülikool ka parimad programmijuhid, kelleks on:

Maarja Kruusmaa
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktori­õppe programmijuht

Professor Maarja Kruusmaa eestvedamisel on toimunud kogu infotehnoloogia teaduskonna doktoriõppe ümbermõtestamine ja totaalne muutumine, mille tulemusena on oluliselt paranenud nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed näitajad. Tema eestvedamisel on algatatud regulaarne juhendajate koolitus ja uuendatud doktorantide atesteerimisprotsess, mis oli ka eeskujuks üleülikoolilise atesteerimiskorra kehtestamisel. Üliõpilased iseloomustavad teda kui väga nõudlikku inimest nii üliõpilaste kui iseenda suhtes, tänu kellele on doktorandid muutunud motiveeritumaks, ideed professionaalsemaks ja õpingud sisukamaks.

Vello Tõugu
Rakenduskeemia, toidu- ja geenitehno­loogia bakalaureusekava ning rakenduskeemia ja biotehnoloogia magistri­kava programmijuht

Vello Tõugu on väga nõudlik programmijuht nii õppejõudude, üliõpilaste kui iseenda töö suhtes, olles sealjuures nii üliõpilastele kui üliõpilaskogule suurepäraseks koostööpartneriks nii õppeainete kui õppekavade arendamisel. Üliõpilased toovad tema juures välja suurepärast kaasamise- ja arvestamisoskust. Ta on õppejõud, kelle poole julgetakse muredega pöörduda ja kes leiab alati sobiva lahenduse. Samuti on ta nii ülikoolile, loodusteaduskonnale kui ka oma õppekavadele suurepäraseks visiitkaardiks, hoolitsedes hästi selle eest, et õppekavad nii üritustel kui sotsiaalmeedias silma paistaksid ning üliõpilaskandidaatidest puudust ei oleks.
 
Kristjan Rebane
1-aastase magistriõppe­programmi Digimuutused ettevõttes programmijuht

Kristjan Rebane teeb oma tööd suure kire, innustuse ja sisemise motivatsiooniga. Ta on olnud peamiseks mootoriks 2018. aastal käivitunud 1-aastase magistriõppeprogrammi „Digimuutused ettevõttes“ loomise, käivitamise ja eduka läbiviimise juures. Magistriprogramm osutus äärmiselt menukaks ja kandideerijaid oli kordades rohkem kui vastuvõtuvõimalusi ning esimesel lennul oli ainult üks katkestaja. Üliõpilased toovad esile tema suurepärast organiseerimisvõimet ja tahet ka õppevälisel ajal. Nii on korraldatud hulganisti ettevõttekülastusi, õppereise ja regulaarseid kokkusaamisi. Vilistlased on välja toonud, et lisaks õppetööle jälgiti huviga ka tema tegemisi programmijuhina ning seda nimetati lisakursuseks teemal „Kuidas edukalt projekti juhtida“.

Kümme aasta parimat õppejõudu on teie ees:

Infotehnoloogiateaduskond

Priit Raspel
IT Kolledži külalisõppejõud

Priit on väga tugev andmebaaside spetsialist, tarkvarainsener, kellel suured kogemused nii panganduse kui ka riigisüsteemide arendamisel. Aasta õppejõu tiitlit väärib Priit aga pikaaegse, tervet põlvkonda ületava kestvusega tubli töö eest tulevaste andmebaasispetsialistide koolitamisel, seda veel erinevates kõrgkoolides. Tema õpetamise väga tihe seos reaalse elu ja praktikaga on teinud temast üliõpilaste poolt hinnatud ja armastatud õppejõu.

Kristiina Hakk
IT Kolledži dotsent

Kristiina on IT Kolledžis kõrgemat matemaatikat õpetanud alates kolledži algusaastatest ja pälvinud väga varakult üliõpilaste järjepideva, lennult lennule edasikanduva tunnustuse, mis taastõestas end iga järgneva õppeaastaga. Kristiina on mitmekordne Eesti Infotehnoloogia Kolledži aasta õppejõu laureaat ja praegune nominatsioon kinnitab ainult seda, et head õppejõudu ei kõiguta oma professionaalselt rajalt mistahes teisendused kõrgkoolide halduses – õpetades nüüd kolmandat aastat TalTechis. Eriti kiiduväärt on Kristiina pürgimus oma kvalifikatsiooni rikastamiseks IT-valdkonnas, sest matemaatikadoktori kõrvale omandas ta magistrikraadi informaatikas.

Inseneriteaduskond

Marina Kritševskaja
materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemlektor

Marina on õppejõud, kes motiveerib üliõpilasi juba 16 aastat uudishimulikult uurima tehnoloogiate maailma, võimaldades nautida õppeprotsessi. 2018 kevadsemestrist kuni 2019 kevadeni oli üliõpilaste keskmine hinnang tema tegevusele õppejõuna 4.82. Üliõpilaste tagasiside järgi kuulub Marina 25% parima õppejõu hulka. Selle tulemuse sees oli kokku kaheksa tema poolt esimest korda õpetatavat õppeainet.

Oma teadlase ning õppejõu karjääri jooksul on Marina juhendanud 30 edukalt kaitstud magistritööd ja 2 doktoritööd. On märkimisväärne, et mõned üliõpilased, kes kogesid õppetöö jooksul raskusi, avaldasid hiljem soovi õppida doktorantuuris, kuna neid köitis dr Kritševskaja tutvustatud teadusemaailm.

Dr Kritševskaja kui hea õppejõu edu aluseks võib pidada tema isiklikku arengut teaduses. Aastal 2019 avaldas Marina Kritševskaja koos kaasautoritega kuus 1.1. kategooria artiklit. Lisaks tegeleb ta aktiivselt tehnikahariduse populariseerimisega ning tutvustab keskkonnaprobleeme ja keskkonnatehnoloogia teaduslabori tegevust konverentsidel-seminaridel.

2019. aastal esitas ülikool tema kandidatuuri vabariiklikule õpetajate konkursile, kus ta jõudis 10 finalisti hulka.

Jane Raamets
Tartu Kolledži lektor

Jane on tudengite tagasiside põhjal juba aastaid olnud kõige paremate õppejõudude hulgas ja sageli Tartu Kolledžis parim. Ta võtab enda kanda palju, mistõttu tuleb tema koormust mõnikord piirata. Näiteks juhendab ta Tartu Kolledžis kõige rohkem bakalaureuse- ja magistritöid, õpetab mitmeid aineid, on tervishoiuvolinik, üritab tänavu jõuda lektori pingelise töö kõrval doktorikraadini, tuleb alati kolleegidele e-toe probleemistikuga appi jne. Õppejõuna on Jane Raamets ka kolleegide hinnangul Tartu Kolledži parim.

Aurika Nõmm
ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor

Insenerigraafika lektor Aurika Nõmm on hinnatud õppejõud, kelle üliõpilased on olnud edukad ka võistlustel. Ta osaleb aktiivselt õppematerjali uuendamisel ning arendab süstemaatiliselt oma oskusi uute digitaalsete tööriistade kasutamiseks kolmemõõtmelise ruumikäsitluse õpetamises. Aurika Nõmm tegutseb ka oma eriala rahvusvahelise organisatsiooni BaltGraphi presidendina. 

Loodusteaduskond

Rutt Hints
loodusteaduskonna programmijuht, geoloogia instituudi teadur ning maavarade- ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja

Ruti praktilise sisuga kursustel maavarade geoloogiast, struktuurigeoloogiast, geoloogilistest uuringumeetoditest jt on üliõpilaste individuaalsusega arvestamine möödapääsmatu. Samuti panustab ta konkreetsete rakendusgeoloogiliste ülesannete lahendamise õpetamisel loovale mõtlemisele. Rutt Hints toetab üliõpilaste sellist arengut läbi praktikumide ja seminariettekannete ning individuaalsete konsultatsioonide ja juhendamise kaudu, kombineerides oskuslikult õppemetoodilisi lähenemisi ja meetodeid. Loogilise tulemusena kuulub Rutt Hints ÕISi tagasiside kaudu üliõpilaste poolt kõige kõrgemalt hinnatud õppejõudude hulka.

Rutt Hintsi eestvedamisel koostati kaks uut, nii bakalaureuse- kui ka magistritaseme, õppekava („Maapõueressursid“) ning tal on programmijuhina oluline panus nende õppekavade käivitamisel ja juhtimisel. Rutt Hints on teinud väsimatult tööd geoloogia instituudi õppeprogrammide turundamisel läbi tiheda suhtluse maapõue valdkonna olulisemate ettevõtete ja organisatsioonidega. Koostööst ettevõtetega sünnivad sageli ka tudengite praktikavõimalused ja lõputööde teemad.

Samaaegselt on Rutil erakordne panus maapõuealaste teadmiste populariseerimisel kooliõpilaste seas. Tema organiseerimisel algatati Eestis maateaduste vabariiklik olümpiaad, mis viidi esmakordselt läbi Tallinna Tehnikaülikoolis selle aasta kevadel. Samamoodi oli Ruti panus hindamatu Maapõuenädala algatamisel, organiseerimisel ja läbiviimisel. Ürituse eesmärgiks oli tutvustada laiemale üldsusele maapõue valdkondi, toetada avalikku arutelu mitmesugustel maapõuega seonduvatel teemadel ning tutvustada elanikkonnale geoloogia, mäenduse ja mäeinseneeria põnevat maailma.

Majandusteaduskond

Marina Järvis
ärikorralduse instituudi vanemlektor

Alati särav ja empaatiline Marina suudab oma avatud olekuga võita iga tudengi südame. Tema põnevad lahendused loengutes ja seminarides panevad aktiivselt kaasa töötama ka vaiksemad ja tagasihoidlikumad tudengid. Ehkki Marinal on õppejõu kogemust juba ligi 20 aastat, on ta pidevalt arenev ja uuendusmeelne – tema eesmärgiks on oma loenguid igal semestril uute teadustulemuste valguses uuendada ning iga tema loeng on ainulaadne, sest arvukaid näiteid, mida praktikast võtta, oskab ta oskuslikult siduda teooriaga. Marina teeb oma tööd südamega ning pühendunult ja leiab igas tudengis üles just tema tugevad küljed. TalTechi vaieldamatu patrioodina leiab Marina tihti võimalusi, et oma eriala ja ülikooli avalikkusele tutvustada.

Külli Sarapuu
Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi dotsent

Külli on silma paistnud uute praktiliste ja tudengite poolt suurepäraselt vastu võetud õppeainete väljatöötamise, koordineerimise ja õpetamisega, mis annavad instituudi bakalaureuse- ja magistritudengitele hea ülevaate Eesti avaliku halduse tänastest võtmeülesannetest ning võimalikest viisidest, kuidas halduskorraldust paremaks teha.

Raili Lahi
majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor

Raili on professionaal õpetamises, suutes oma rahulikkuse ja tasakaalukusega maandada ka kõige matemaatikaärevamad tudengid. Tema jaoks on esmatähtsad üliõpilased ja nende heaolu ning tema abivalmidus kõigi ja kõige suhtes on imetlus- ja kadestamisväärne. Üliõpilaste poolt talle antud positiivsetest kommentaaridest saaks kirjastus lühinovelli välja anda. Lühidalt, Raili Lahi on meile kõigile eeskujuks selles, kuidas saab ja peab superhästi õpetama!

Eesti Mereakadeemia

Harli Moosaar
laevanduskeskuse vanemlektor

Harli on nii üliõpilaste kui ka kolleegide poolt väga hinnatud õppejõud, mida kajastab selgelt ka üliõpilastelt saadud tagasiside.

Oma iseloomult on Harli väga vastutulev ja teistega arvestav. Oma tööd võtab ta suure tõsidusega. Peale üliõpilaste õpetamise viib ta läbi mitmeid täiendusõppe kursuseid simulaatorites ja laborites, millede üles seadmisele on just tema olnud väga suureks toeks. Juba aastal 2017 valisid üliõpilased ta laevanduskeskuse parimaks õppejõuks ning aasta hiljem sai ta tunnustatud kolleegide poolt.

Varasemalt on Harli sõitnud aastaid merd alates vahimehaanikust lõpetades vanemmehaaniku ametiga, need kogemused on andnud talle suurepärased erialased teadmised, mida ta nüüd meelsasti üliõpilastele edasi annab.

Oma kümneaastase õppejõukarjääri jooksul on ta välja andnud mitu erialaõpikut. Harli on ka Eesti Laevamehaanikute Liidu juhatuse liige. ■