Kersti Matiisen, õppekvaliteedi koordinaator

2018. aasta lõpus tutvustas Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (European University Association) kõrghariduse trendide raportit, mille keskmes on õppimise ja õpetamise edendamine Euroopa kõrgkoolides, et toime tulla nõudmistega, mille seavad tehnoloogia, ühiskonna, seadusandluse jm areng. Muuhulgas on see põhjustanud arutelusid, kuidas suunata valdkonna spetsialistid ja huvigrupid suuremale koostööle ning kuidas valdkonda jätkusuutlikult arendada.

Kõikjal Euroopa kõrghariduses on õppejõududel varasemast suurem vastutus pöörata tähelepanu nii enda õpetamisoskustele kui ka õppetegevuse kvaliteedile. E- ja aktiivõppemeetodite ning erinevate tehnoloogiliste võimaluste kasutamine, suhtlemine eri kultuuriruumidest pärit üliõpilaste ja kolleegidega, igas vanuses üliõpilaste õpetamine jne on muutunud igapäevaseks. Näiteks on 2018. aasta seisuga 13% Taltechi tudengitest välisüliõpilased, kolleege võib leida 51 riigist, üliõpilaste vanus teises astmes on tõusuteel ning e-toega kursused on saamas kohustuslikuks. Õppejõud vastutab õppe kvaliteedi eest ja nii on ta ka ise õppija – elukestev õppija. Metoodika, tehnoloogia, materjalid ja õpikäsitus on pidevas muutumises ning arenemises, ajaga peavad kaasas käima ka teadmised ja oskused.

Tehnikaülikooli üks põhiline väljund on tänapäevase, teaduspõhise ja õppijakeskse hariduse andmine kõigil kõrgharidusastmetel ja täiendusõppes ning teaduse ja uute tehnoloogiate arendamine. Kahtlemata täiendavad õppejõud oma erialaseid teadmisi ja oskusi kogu aeg. Nüüd aga rõhutatakse üha enam ka õpetamise ja õppimisega seonduva teadvustamist, analüüsimist ja uurimist. Sihipärase ja järjepideva tegevusega on õppejõud võimeline toetama õppimises nii üliõpilasi kui ka iseennast. Seetõttu on ülikoolis võetud sihiks individuaalne lähenemine õppejõudude arengu toetamisele, pakkudes muude arendus- ja koolitustegevuste seas alates 2019. aastast võimalust taotleda ka tegevustoetust.

Alates maikuust saavad kõik üliõpilaste poolt kõrgelt hinnatud õppejõud taotleda tegevustoetust õppetegevuse ja õpetamisoskuste arendamiseks.

Kuna õppejõudude õpetamis- ja õppimisstiilid, õpetamise kogemus, eriala valdkond, õppejõuks olemise aeg ning arenguvajadus on täiesti erinevad ja unikaalsed, saavad õppejõud tegevustoetuse puhul ise valida ja otsustada, mis nende arengule hetkel kõige paremini kaasa aitab. Näiteks:

• õpetamist ja õppimist käsitlev loeng, seminar, konverents, töötuba, praktikum;
• tunnustatud õppejõudude tegevuse vaatlus tippülikoolides kõikjal maailmas;
• töövarjuks olemine ehk eeskujuks oleva õppejõu töö jälgimine ja sellest osa saamine;
• võrgustike kohtumised;
• õpetamist arendavates projektides osalemine (nt Intercultural Reflection on Teaching);
• õpikeskuste külastamine (TalTechi Eesti Inseneripedagoogika Keskuse analoogid mujal riikides või sarnased keskused nagu Utrechti ülikoolis Hollandis, The Center for Academic Teaching);
• õpikute või õppematerjalide koostamine;
• muu tegevus, mis täidab õpetamise arendamise eesmärki.

Õppejõudude pidev ja teadlik õppimise ja õpetamise arendamine tagab õppetegevuse kvaliteedi kasvu ning suurema rahulolu ja motiveerituse nii üliõpilaste kui ka õppejõudude endi seas. Tegevustoetusega soovib ülikool väärtustada head õpetamist ning anda panuse õppejõudude enesetäiendamisse. ■