Kuula podcasti ja saa teada, mida tudengid arvavad.

„Olin sellise gümnaasiumilõpetaja ehtne näide, kes ei suutnud kindlalt otsustada, mida edasi õppima minna,“ tõdeb Emma Johanna Paloots. „Võtsin vaba aasta, et käia tööl, koguda mõtteid.“ Õnneks leidis ta internetist artikli, kus kõneldi just materjalitehnoloogiast. „Kuna mind on alati huvitanud see, kuidas keskkonnasõbralikke tooteid luua, et maailma vähemalt praegusel kujul säilitada, tuligi idee kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli,“ rääkis ta.

Seevastu Annabel Moor on näide tudengist, kes gümnaasiumist otse ülikooli tuli. Samas oli tal valikuvariante rohkesti. „Ma ei teadnud, mille kasuks otsustada,“ tõdes Annabel. Otsustavaks sai – peale paljude erialade plusside ja miinuste kaalumist – sõbranna seisukoht – aga seekord võttis vaheaasta hoopis sõbranna ise, Annabel asus aga materjalitehnoloogiat õppima.

Programmijuht Tiia Plamus on ka ise selle õppekava läbinud. „Selle eriala muudab huvitavaks valikuvõimaluste rohkus,“ nentis ta. „Meil on nii palju variante, milliseid materjale õppida, kelleks saada.“ Ka Tiia Plamuse enda õpingukaaslased töötavad nii Eesti kohtuekspertiisi instituudis kui ka kanga sisseostjatena, võimalus on aga saada ka moedisaineriks või isegi teadlaseks.

Esimese kahe aasta jooksul õpivad kõik materjalitehnoloogia tudengid koos. „Kolmanda aasta sügissemestril saab teha valiku, kas soovitakse õppida tekstiili, plasti, puitu või funktsionaalseid elektronmaterjale, metalli, keraamikat või komposiite,“ selgitas Tiia Plamus. „Neid kõiki saab ka omavahel kombineerida.“

Eriala võlu on programmijuht Plamuse sõnul ka selles, et selle lõpetajad on tööjõuturule väga oodatud. Ka tudengite hinnangul annab väga olulise motivatsiooni tõsiasi, et juba õpingute käigus puututakse kokku võimalike tulevaste tööandjatega.

Vaimustas Emma Johanna Palootsa ja Annabel Moori ka see, kuidas Tallinna Tehnikaülikool aitas neil esimesel aastal tudengiaega sisse elada.

Tutvu õppekavaga: taltech.ee/sisseastuja/bakalaureuseoppe-erialad/materjalitehnoloogia