„Võimalus selleks stsenaariumiks on täitsa olemas. Kuid teadus ongi siinkohal selleks, et leida uusi viise, kuidas ressursse palju efektiivsemalt ja targemalt kasutada. Samuti suunata materjale, mida me juba kasutame, uuele kasutusringile ehk rakendada võimalikult palju ringmajandusest tuntud kaskaadkasutuse loogikat. Vaid 8% kogu maailmas kasutatud toorainest läheb uuele kasutusringile. Seda on ääretult vähe,“ selgitab TalTechi professor Jaan Kers.

Kui mõelda aga, millised materjalid on hetkel kõige suuremas kadumisohus, siis toob Kers välja nii muld- kui ka erinevad väärismetallid, mida kasutatakse akudes ja elektroonikas. Järgneva kümne aasta jooksul prognoositakse akude tootmise kümnekordistumist, aga muld- ja väärismaterjale leidub maailmas vähe ja vähestes piirkondades. „Alternatiive võib neile leida näiteks puidust. Stora Enso piloottehas alustas 2021. aastal puidust eraldatud ligniinist süsinikmaterjalist anoodide tootmist autoakude tarbeks. Soome biorafineerimistehastes ja Eesti firma Fibenol OÜ biotoodete piloottehases juba tegeletakse puidust erinevate koostisainete välja võtmisega, et neid biomaterjalideks ja biotoodeteks väärindada,“ ütleb professor.

Kui minna aga näiteks tekstiili juurde, siis toob Tallinna Tehnikaülikooli puidu-, plasti-, ja tekstiilitehnoloogia värske magister Liis Tiisvelt välja asjaolu, et ka tekstiili kasutatakse väga paljudes valdkondades ehitusest kuni autotööstuseni. Kuid nendes valdkondades on samuti vajalik toorme ümbertöötlemine. Nii pressis magister oma lõputöös kokku uuele ringile minevad tekstiilikiud ja valmistas neist papilaadse materjali, millest saab edukalt voltida karpe väikepakkide transpordiks e-kaubanduses. Töös tehtud materjaliarendusega jõuti kliendile suunatud lõpptooteni ja edukas osalemine Prototronil ajendas looma oma idufirmat Low imPACK!

Varem skulptuuri õppinud Ines-Issa Villido otsis magistriõppes võimalust leida kasutatud toorainetele uus elu, et siis uuest materjalist skulptuure valmistada. TalTechis tegeles vastne magister suitsukonide filtrites oleva tselluloosatsetaadi ümbertöötlemisega keskkonnasõbralikuks bioplastiks. Välja näeb uus tooraine nagu tavaline plast ja idee on kasutada seda uut materjali 3D-printerites. Konide kogumist ja nende ümbertöötlemist organiseerib ta oma diplomitööst välja kasvanud idufirmaga Filaret.

Stuudios rääkisid materjalide ümbertöötlemisest pikemalt TalTechi puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistriprogrammi juht professor Jaan Kers ning sama magistriprogrammi plasti- ja tekstiilitehnoloogia spetsialiseerumise lõpetajad Liis Tiisvelt ja Ines-Issa Villido. Saadet juhtis Kristjan Hirmo.