TalTechi stuudios arutasid geenitehnoloogia ja keemia mineviku ning tuleviku teemal kolm geenitehnoloogi – rakenduskeemia ja geenitehnoloogia programmijuht Ott Scheler, kolmanda kursuse bakalaureusetudeng Andro Urb ning 4-aastase geenitehnoloogia bakalaureuseõppe võidukalt läbinud Hele-Riin Pihel, tuntud ka TalTechi turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhina.
- Kas teadlane on päriselt lahe olla?
- Kas tehnoloogiliselt on täna võimalik ennast kloonida lasta?
- Mis on geenitehnoloogiaõpingutes üllatavat?
- Kui mugav on vanuses 30+ alustada bakalaureusetudengina?
- Kas sisemise motivatsiooni korral on võimalik kehvad reaalteadmised ühe suvega TalTechi loodusteaduskonna jaoks piisavaks õppida?
- Keemia ja geenitehnoloogia – praktikule või teoreetikule?
- Mis rakendust on bakalaureusetudengil uurimisrühma või teadusettevõtte juures?
- Milliseid põnevaid (ulme)lugusid elu tekkest laborites pajatatakse?
- Kas pärilikud haigused ja kromosoomivead on varsti ümberpööratavad?
- Kas bakalaureusekraadist huvitavaks tööeluks piisab või on geenitehnoloogias mõtet arvestada kohe ka magistrantuuriga?
- Puudulikud teadmised või enesejuhtimisoskus - kumb on keskmisele tudengile suuremaks takistuseks?
- Mis huvitab nii gümnasiste kui bakalaureusetudengeid geenitehnoloogia juures enim?
- Kuidas ERASMUS ja EuroTeq tudengi maailma võivad avardada?
Rakenduskeemia ja geenitehnoloogia teadmised aitavad Sind tulevikus mitmel erineval suunal – võid töötada ükskõik mis valdkonnas eksperdina, sest oskad eristada fakti fiktsioonist, head halvast ja näha suurt pilti. Riigisektor, erasektor, kolmas sektor; kasvõi turundusjuhiks võib saada geenitehnoloogiaharidusega!
Kuula lustakat podcasti ja kui teema hakkas huvitama, uuri palun rakenduskeemia ja geenitehnoloogia eriala kohta täpsemalt ning astu sisse!
