Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika vilistlane Kristjan Maruste ütleb, et teda viis antud eriala juurde soov tegeleda praktiliste asjadega, mitte õppida kuiva teooriat. Nii tekkis ka soov ja võimalus osaleda TalTechi tudengivormeli meeskonnas.
„Kui võtta minu eriala kokku, siis on see segu või sümbioos mehhaanikast, elektroonikast ja informaatikast ehk programmeerimisest. Muu akadeemilise hariduse vaates võiks seda võrrelda ehk semiootikaga, mis ka kätkeb endas paljude vaadete, suundade ühendust. Põhimõtteliselt, kui oled mehhatroonik, siis tead vähe paljudest asjadest, kuid mitte millestki piisavalt,” naerab vilistlane Maruste.
Tegelikkuses on mehhatroonikud väga vajalikud generalistid ehk inimesed, kes suudavad juhtida meeskondi, kuna näevad suurt pilti, kuidas ühes keskkonnas peaksid nii elektroonika, mehhaanika ja informaatika toimima. „Võtame näiteks suured roboteid täis tootmisüksused, need on mehhatroonikute pärusmaad. Siin on vaja ühise eesmärgi nimel panna kokku palju teadmisi ja just näha seda, kuidas kõik kolm osapoolt üksteist toetavad,” selgitab Maruste.
Mees selgitab, et tema vanemad on juristid ja lapsepõlv ei möödunud jootekolb käes nokitsedes. Marustet on aga alati huvitanud see, kuidas maailma töötab, näiteks miks lift töötab nii nagu töötab. „Isa võttis ühel hetkel vastu teadliku otsuse ja hakkas mind viima teadusmuuseumidesse, näitama kuidas maailm meie ümber toimib. Sealt ka see impulss,” arvab Maruste.
Konkreetselt TalTechi sattus Maruste aga siis, kui õppis Lyonis heas ülikoolis, kus rõhk oli teoorial, mitte praktikal – kuulis, et briti tudengid ehitavad vormeleid ja võistlevad nendega selleks loodud võitlussarjas. „Hakkasin siis uurima, et kus ja kuidas saaks ka käe sellises tegevuses külge panna ja leidsin, et lähim koht on Tallinn ning TalTech,” räägib Maruste ja lisab, et võistelda sai selle oma loodud vormeliga üle kogu maailma.
Täna tegutseb Maruste ühe osanikuna enda asutatud ettevõttes Comodule, mis toodab elektroonikaseadet autost väiksematele elektriliikuritele, mille eesmärgiks on koguda sõidukist andmeid ja saata need interneti. Tänaseks oleme maailmas ühendanud oma seadmega interneti 400 000 sõidukit enam kui 45 riigis.
„Vaja on seda selleks, et näiteks Eesti tõukeratta tootja Tuul saaks oma rattaid tänaval inimestele rentida: telefon suhtleb läbi serveri rattaga ja avab selle, lisaks on alati näha, kus konkreetne ratas asub või sõidab. Teine ärisuund on sõidukitootjad, nagu Eesti elektrirattatootja Ampler, kelle rattaid saab ka läbi meietoote jälgida,” selgitab Maruste.
Oma elust, õppimisest TalTechis ja tänasest tööst räägib vilistlane Kristjan Maruste. Saadet juhib Kristjan Hirmo.
Kuula teemast pikemalt juba TalTechi podcast’ist