Külas on TalTechi õppekava “Rohelised Energiatehnoloogiad” programmijuht ning inseneriteaduskonna tenuuriprofessor Maarja Grossberg, kelle igapäevaseks tegevusvaldkonnaks on päikeseenergeetika materjalid ja tehnoloogiad. Grossberg ütleb alustuseks, et tulevikule mõeldes peame me kindlasti oma elektrienergia tootmise osas midagi ette võtma. “Fossiilsed kütused saavad nii või naa otsa, samuti saastame nendest elektrienergia tootmisega päris kõvasti ümbritsevat keskkonda,” ütleb Grossberg. Õnneks ei ole tema sõnul meil alternatiivsed energiaallikad võõrad – päikesepaneelid, mida on laiemalt kasutatud juba alates 1970ndatest, ning samuti ka tuulegeneraatorid ja vesinikuenergeetika. Päikesepaneelide hinnad on õnneks ajas väga palju langenud.

Grossbergi rõhutab, et päikesepaneelid, tuulegeneraatorid ja vesinikuenergeetika on omavahel tihedalt seotud ning uus, selle aasta sügisel alustav õppekava “Rohelised Energiatehnoloogiad” ka kõiki neid tehnoloogiaid käsitleb. “Tahame aidata kaasa Eestis toimuvale rohepöördele, eelkõige energeetika maastikul. Soovime õppekavaga koolitada ettevõtluse jaoks rohetehnoloogia valdkonna spetsialiste, arendusspetsialiste, juhtivspetsialiste ja ka lihtsamaid insenere, kes oleksid võimelised neid tehnoloogiaid rakendama, haldama, projekteerima ja kasutusele võtma,” ütleb Grossberg ja lisab, et Eestis on juba mitukümmend rohetehnoloogiatega tegelevat ettevõtet, kellele selliseid inimesi väga vaja oleks.

Mis asi on üldse rohepööre? Rohepöördest räägitakse palju, samuti tekitab see erinevates inimestes väga erinevaid emotsioone. Grossbergi sõnul ei ole sellele tegelikult lihtne vastata, sest head definitsiooni sellele paraku pole. “Lihtsustatult võib seda nimetada liikumiseks keskkonnasõbralikuma ja keskkonda hoidvama elu ja majanduskeskkonna poole.”