Kaarin Birk, Tuuliki Tõiste | Fotod: Kaarin Birk | Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr 1897.

Raamatukogu on juba oma olemuselt ring- ja jagamismajanduse põhimõtetest lähtuv institutsioon, mis võtab arvesse keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.

Raamatukogu on avalik ruum, kus ei ole kohustust midagi tarbida ning mida kaugtöökohana või kontorina kasutades säästad oma koduselt elektriarvelt. Mida rohkem inimesi on raamatukogus töötamas või õppimas, seda efektiivsemalt on ka meie ressursid kasutatud – kütame maja olenemata sellest, kas kohal on kaks või kakssada inimest. Lisaks saab raamatukogus kasutada seadmeid, mida ei ole otstarbekas igasse majapidamisse hankida, nagu näiteks printerid, koopiamasinad, skännerid ja vaegnägijatele mõeldud tehnika. Pakume laenutamiseks monitore, kõrvaklappe ja teisi arvuti lisaseadmeid, mis aitavad tudengitel õppetööga ja teadlastel uurimistööga tegeleda.

Raamatukogu üks põhilisi funktsioone on tagada võrdne juurdepääs infole, aidates vähendada inforikaste- ja vaesemate lõhet ning suurendada teadlikumate otsuste tegemist. E-ressursside hankimisele kulub pea 96% raamatukogu komplekteerimiseelarvest, eesmärgiga võimaldada teadusinformatsioonile juurdepääsu – kui kõiki teadusartikleid peaks iga üliõpilane või teadlane ise ostma, tekitaks see väga suure ebavõrdsuse info kasutajate vahel, mis jätkusuutliku arengu mõttes oleks üsna kehv väljavaade.

Ka paberraamatud ei ole kuhugi kadunud ning nende laenutamine on suurepärane rohetegu. Kord juba trükitud raamatu uuesti kasutamine vähendab trükkimiseks ja logistikaks kuluvat ressurssi ja vähendab ületarbimist, rääkimata sellest, et paberraamatu lugemine vähendab ekraanide ees veedetud aega ja hoiab silmade tervist.

Raamatukogu pakub suurele hulgale e-teadusinfole ligipääsu ka kauglahenduste teel: logides Uni-IDga raamatukogu andmebaasidesse, saad kodust või kontorist lahkumata juurdepääsu teadusartiklite täistekstidele. See säästab aega ja vähendab reisisaastet ning lubab töötada kasvõi öösiti.

Lisaks kolmele raamatukogu roheteole – ruumi, seadmete ja info ühise kasutamise funktsioonile, tasub riiulite vahel kõndides tähele panna, et ka meie hoone on teel energiasäästlikuma toimimise poole. Raamaturiiulite lambid süttivad vaid siis, kui neile lähenetakse. Enne uue süsteemi paigaldamist põlesid lambid ka mitu tundi pärast seda, kui raamatukogu oli suletud. Lisaks on ümberehitamisel raamatukogu 3. ja 4. korruse ning maa-aluste hoidlaruumide laevalgustus, eesmärgiga vähendada elektrikulu – ka nende valgustite süttimine reguleeritakse liikumisanduritega ning valguse tugevust reguleeritakse vastavalt päevavalguse tasemele.

Küttekulusid proovime vähendada raamatukogu sissepääsule paigaldatud liuguksega, mis avaneb ja sulgub vastavalt ukse läheduses toimuvale liikumisele. Ukse paigaldamine on vähendanud tõmbetuult ja jahedustunnet kõige külmemal, raamatukoguhoone 2. korrusel.

Ülikooli paigaldatud prügisorteerimiskonteinerid on raamatukogu külastajate ja töötajate pidevas kasutuses. Lisaks sorteerime kogust mahakantavaid paberraamatuid ja -ajakirju ning pakume neid oma lugejatele tasuta võtmiseks või saadame paberijäätmetena ümbertöötlusesse – sellest saavad uued tooted. Kontoritööst üle jäänud printeripaberi puhast poolt kasutame märkmepaberina ning üle jääva paberi paneme lugemissaalides lugejatele taaskasutamiseks. Siht on jõuda paberivaba kontorini. Digiprügi vähendamiseks jagame dokumente ja kasutame andmeid ühistest e-süsteemidest.

Heaks näiteks taaskasutusest on TalTechi muuseumis praegu eksponeeritav näitus „Ain Toim. Insenerikunst“, mille eksponaadid on valminud vanadest tehnika- ja laboriseadmetest. Huvilised saavad töötubades osaledes ka ise elektroonikajäätmetest uusi asju ehitada.

Kuid kuidas raamatukogu töötajad ise oma tegevusega ülikooli jätkusuutlikkuse eesmärkidele kaasa aitavad? Kui alustada liikumisest, siis ca 70 protsenti raamatukogu töötajatest käib tööl jala, jalgratta või ühistranspordiga. See aitab ümber häälestuda töö- ja koduse režiimi vahel ning mõnel juhul isegi kokku hoida teekonnale kuluvat aega. Teeme tööpäeval sirutuspause, liigutame sporditoas, pakume töötajaile võimalust istumise vahelduseks töötada püsti seistes ning liikumisaasta programmist lähtudes korraldame kolleegidega igal kuul ka mõne uue liikumissündmuse. Näiteks jaanuaris uisutasime Männi pargi uisuväljakul, vastlapäeval kelgutasime ülikooli linnaku küngastel ja kogusime Eesti Vabariigi sünnipäevaks kolleegidega kolme nädala jooksul 4,5 miljonit sammu. Märtsis korraldasime nooleviskevõistluse ja võimlesime koos, mais lükkasime rektori karikavõistlustel autot ja suvekuudel matkasime kaunis Eestimaa looduses.

Raamatukogus on oma kööginurk ja töötajate puhkeruumid, tänu sellele saame vältida ühekordsete nõude kasutamist; joome kraanivett. Lisaks kõigele sellele õpime iga päev, et olla maailmas toimuvate muutustega kursis ja parimad ideed raamatukogutöösse rakendada.