Maailm valla

TalTechi bakalaureuseõppe lõpetanud Raudväli tõdeb, et keskkooli ajal ei teadnud ta kuigi täpselt, mida edasi õppima minna, kuid talle meeldisid väga reaalained, nagu keemia, füüsika, matemaatika ning loodusõpetus. Valik minna õppima just füüsikat tulenes sellest, et see oli nende seast tema jaoks kõige keerulisem ning seetõttu ka kõige huvitavam – nii otsustas ta end proovile panna. Füüsika kasuks tuli otsus ka seetõttu, et teised õppekavad tundusid talle kitsamad: “Kui vaatasin füüsika kirjeldust, siis tundus, et maailm on mulle valla,” kirjeldab ta. 

Ühe näitena toob Raudväli enda praktikakogemuse, kus talle anti hoopis inseneriülesandeid: “Kuigi ma ei olnud masinnägemist ülikoolis õppinud, sain ülesandeks üks viga korda teha. Hakkasin siis loogiliselt mõtlema, et milles võiks viga olla ja sain eelnevate teadmisteta vea parandatud ning samuti õppisin juurde uue tehnilise oskuse.” 

Fraktaalsed meloodiad

Enda lõputöö tegi Raudväli aga fraktaalse meloodia loomisest arvutiprogrammi abil. Seal aitas teda rakendusmehhaanika teadur  Dmitri Kartofelev, kelle põhivaldkond on tahke keha füüsika ning muusikaline akustika, täpsemalt muusikariistade mehhaanika. Kartofelevi huvitab, kuidas tekitavad muusikariistad  heli ja millest see sõltub. Raudväli töös asuti aga uurima, mis on on algoritmilistel meloodiatel sarnasust inimeste poolt loodud meloodiatega. 

Töö eesmärk oli logistilist kujutist kasutades luua fraktaalseid meloodiaid ning

võrrelda neid inimheliloominguga. Selleks loodigi arvutiprogramm, mis logistilise kujutise

funktsiooni iteratsioonidele seab vastavusse valitud helistiku helikõrgused. Teemavalik tulenes sellest, et Raudväli on terve oma elu ka muusikaga tegelenud – ta mängib nii kitarri kui klaverit, ja mõtles, et miks mitte kaks ala ühendada. 

Enda bakalaureusetöö sissejuhatuses kirjutab Raudväli, et fraktaalset geomeetriat leidub kõikjal meie ümber. Looduses märgatud matemaatilisi seaduspärasusi, huvitavaid struktuure ja enesesarnasust on pandud tähele ka muusikas, innustades mitmeid teadlasi neid seoseid täpsemalt analüüsima.

Enda lõputöös kirjutab ta, et matemaatika ja muusika on kaks valdkonda, mis esmapilgul vaadates on teineteisest väga kaugel, kuid sügavuti uurides on üksteisega seotud rohkem kui võiks arvata. Muusikateooria sisaldab ootamatult palju matemaatikat ning matemaatilistest protsessidest on võimalik välja tuua muusika.

Juhendaja Kartofelev räägib, et talle meeldib näha tudengeid, kes pöörduvad tema poole kindla huviga: “Mina näen enda peamise ülesandena aidata tudengitel teemasid käiku viia ja rakendada, anda juhendatavatele nõu, aidates kaasa just teadusliku ja akadeemilise poolega.” 

Raudvälil on plaanis jätkata magistrantuuris fraktaalse meloodia loomise uurimist – seal saab ta teemasse veelgi rohkem süvitsi minna ning kasutada keerulisemaid algoritme, et luua veelgi keerulisemaid meloodiaid. Tema on juba Rakendusfüüsika ja andmeteaduse magistrikavasse kandideerinud!

Kui ka sinu meeltes mõlgub huvitav teema, mida TalTechi Rakendusfüüsika bakalaureusekavas või Rakendusfüüsika ja andmeteaduse magistrikavas uurida või tahad arendada enda üleüldist loogilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust, siis kandideeri juba täna! 

Vastuvõtt TalTechi juba käib. Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Loe lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Geenius.ee 30.06.2023.