Tallinna Tehnikaülikool

Hiljuti avaldatud uuring “Ringmajanduse võimekuse tõstmine kohalikes omavalitsustes”, mida juhtisid TalTechi professor Wolfgang Dieter Gerstlberger ja Ulrika Hurt jätkusuutliku väärtusahela juhtimise töörühmast, näitas, et Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) mängivad ringmajanduse juurutamisel suurt rolli, samas kui tarbijatel on puudulik teadlikkus toodete jätkusuutlikust käitlemisest.

“Ringmajandus (RM) on majanduslik lähenemisviis, mille eesmärk on vähendada ressursside kaevandamist, minimeerida jäätmeid ning pikendada materjalide ja toodete eluiga,” selgitab professor Gerstlberger ja lisab: “see on holistiline majandusmudel, mille eestvedamisel võidavad nii ettevõtted, majandus kui ka keskkond. Kuigi ringmajanduse eelised on üha enam teadvustatud, on Eestis selle praktikate rakendamine alles algusjärgus.”

Uuring keskendub sellele, kuidas ettevõtted tegelevad tehniliste uuendustega ringmajanduse rakendamisel ning millised erinevused ilmnevad erinevate sektorite vahel. “Meie uuringurühma meetodid ühendasid kvalitatiivsed grupiintervjuud (12 osalejat) ja kvantitatiivse küsitluse (kokku 190 VKE), pakkudes põhjalikku ülevaadet RM innovatsiooni takistustest ja võimalustest,” sõnab professor. Uuringu tulemustes selgus, et Eesti VKEd mängivad olulist rolli ringmajanduse suunas liikumisel ja on kaasatud innovatsiooni ringmajanduse praktikatesse toote elutsükli erinevates faasides. “Suurim osalus on märgatav just tootedisaini faasis, samas kui vähim kaasatus toimus materjali ja elutsükli lõpu faasides,” toob Gerstlberger välja huvitava faktina. 

Motivaatorid ja takistused

Mis üldse paneb ettevõtteid ringmajanduse poole vaatama? “Leidsime, et VKEde jaoks on ringmajanduse praktikates innovatsiooni juurutamise peamisteks tõukejõuks klientide nõudlus ja efektiivsuse kasv, mis tõstab ettevõtete teadlikkust kliendi keskkonnateadlikust käitumisest ning suurendab seeläbi motivatsiooni pakkuda keskkonnasõbralikumaid ja jätkusuutlikumaid lahendusi.” Lisaks julgustavad erinevad poliitikad ja strateegiad, näiteks Euroopa Liidu ökodisaini direktiiv, ettevõtteid arendama ressursitõhusamaid tooteid. 

Samas näitavad uuringu tulemused erinevaid takistusi: rahalised piirangud, teadmiste puudumine ja vähesed potentsiaalsed koostööpartnerid, aga ka ettevõtte strateegiaga seotud küsimused.

.
Ulrika Hurt

Tööstusspetsiifilised vaatlused

Tööstusharude lõikes läbi viidud analüüsi põhjal leiti, et erinevates sektorites on innovatsiooni rakendamisel erinevusi. Näiteks arvutitööstuses keskenduti peamiselt kasutus- ja disainifaasidele, samas kui elektroonikatööstus näitas märkimisväärset uuenduslikkust nii disaini kui ka tootmisfaasis. “Ringmajanduse edendamisel on oluline tõsta ka avaliku sektori, eeskätt omavalitsuste valmisolekut ja uurida nende probleeme antud valdkonnas. 2023. a. Keskkonnaagentuuri tellimusel läbi viidud uuringu tulemusena pakkusid TalTechi teadlased välja neile sobivaid lahendusi ja ühtlasi koostati igale omavalitsusele tegevuskava, milles tuuakse välja konkreetsed tegevused ning KOV-ide roll ringmajanduse edendamiseks valdades ja linnades,” sõnab Hurt. 

Samuti lisab professor Gerstlberger: “Siinkohal rõhutan vajadust poliitikakujundajate poolt arendada ja tugevdada poliitilisi raamistikke, pakkudes seeläbi mitmekülgseid toetusmehhanisme ning luua elluviimise toetusprogramme, et kiirendada Eesti VKE-de üleminekut ringmajandusele. Lisaks on oluline harida kasutajaid ringmajanduse tavade ja jätkusuutlike toodete eelistest.”

.
Wolfgang Dieter Gerstlberger

Edusammud ja väljakutsed

Kokkuvõttes tunnustavad uuringu läbiviijad VKE-sid, et nad on teinud märkimisväärseid edusamme ringmajanduses innovatsiooni suunas, kuid väljakutseid veel jagub. “Usun, et õige toetuse ja stiimulitega saavad need ettevõtted mängida võtmerolli Eesti majanduse tuleviku ning keskkonnasäästliku ja ringmajanduse kujundamisel,” toob välja TalTechi professor ja lisab “uuringu täpsemaks mõistmiseks soovitan lugeda ka TalTechi doktorandi Tarlan Ahmadovi kirjutatud akadeemilist väljaannet.”

Ahmadov, T. (2023). Innovation for Circular Economy: Overview of Estonian Enterprises’ Transition Journey. In Muhammed Veysel Kaya (Ed.), Social and Economic Studies within the Framework of Emerging Global Developments (3rd ed., pp. 103–116). Peter Lang. https://doi.org/10.3726/b20968

Hurt, U.; Piirimäe, K.; Tuisk, T. Voronova, V. Dulova, N.; Merisaar, J.; Kull, M.; Niidu,A. Klõga, M. Pachel, K.; Küttim, M.  Kohalike omavalitsuste ringmajanduslike tegevuste hetkeseisu analüüs ja teekaartide koostamine. Analüüsi aruanne. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. https://doi.org/10.11590/taltech.municipalities.circular.economy.roadmaps.report.2023