TalTech teeb koostööd Saksamaa firmaga I AM HYDRO, et kaardistada kalade liikumist vees ja vältida inimtegevuse kahjulikku mõju veekeskkonnale. TalTechi keskkonnaseire tehnoloogiate keskuse professor Jeffrey Andrew Tuhtan rääkis, miks tekivad jõgedes nn liiklusummikud, kuidas aitab innovaatiline tehnoloogia veeliiklust kontrollida ning mismoodi saame kogutud infot võimalikult efektiivselt ära kasutada.
Kalade “sünnitusmajad” on aina tühjemad
Kaks kolmandikku meie planeedi liikidest elab vees ning paljudele liikidele on veekogud paljunemispaigaks. Kui vaadata jõgesid ja järvesid kalade “sünnitusmajadena”, siis TalTechi teadlase Jeffrey Andrew Tuhtani sõnul on viimase aja üheks suuremaks probleemiks see, et need nn sünnitusmajad on aasta-aastalt aina tühjemad.
Tühjenemise põhjuseks on inimtegevus: ehitame veekogudesse tõkkeid ja tammisid, et vett enda tarbeks paremini kasutada ja kontrollida veeliiklust. Magevett kasutatakse hüdroenergia tootmiseks ning põllumajanduses, kuid selle arvelt kannatab loodus. Kalad asuvad vooluvete toiduahela tipus ja nende populatsiooni tervis iseloomustab kogu vastava ökosüsteemi tervist. Ökosüsteemide tervisest sõltub kogu looduse, sealhulgas inimese tervis ja heaolu.
Inimtegevus ei mõjuta ainult kalade, vaid ka teiste loomaliikide, näiteks lindude, tigude, sisalike ja paljude teiste elutegevust. Lindudel on lihtsam, sest nemad võivad igal ajal lennata kuhugi mujale. “Peamine mõju on aga ikkagi kaladele – nemad ei saa ju veest välja tulla,” rääkis Tuhtan. Olukorra parandamiseks pole aga võimalik minna tagasi keskaega ja tammisid maha võtta, vaid peame kasutama tehnoloogiat, et veeliiklust paremini korraldada.
Jõed kui tihe liiklusvõrgustik
Tuhtan vaatabki jõgesid kui elava liiklusega keskkonda, kus on kindlal ajal tipptunnid ja ummikud. Kui autoliiklust saame jälgida oma silmaga, siis veealuse liiklusega on asi keerulisem, sest vee alla me niisama lihtsalt ei näe.
Et saada aimu ka veealusest liiklusest, lõid TalTechi teadlased Jeffrey A. Tuhtan, Gert Toming ja Jaan Rebane veekindla kaamera ning sõlmisid selle tootmiseks, müümiseks ja paigaldamiseks litsentsilepingu Saksamaa juhtiva ettevõttega I AM HYDRO. Praeguseks on paigaldatud Euroopa jõgedesse (sealhulgas Eestisse, Saksamaale, Šveitsi, Norrasse ja Rootsi) üle 50 I AM HYDRO kaamera.
TalTechil on Tuhtani sõnul väga head võimalused innovatiivse tehnoloogia väljatöötamiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Meil oli vaja ettevõtet, kes spetsialiseeruks tehnoloogia paigaldamisele, ning hüdrobiolooge, kes veealust elu väga hästi tunneksid.
“Järgmiseks aastaks on I AM HYDRO üks enim installitud kaamerasüsteeme Euroopas,” sõnas Tuhtan. Ta märkis, et tänu innovatiivsele kaamerale saab koguda arvandmeid: mis ajal ja kui palju kalu veekogus liigub, ning teha seeläbi kindlaks, kas antud kohas on liiklusprobleem või mitte. Esiteks tuleb teha selgeks, millal ummikud tekivad. Tegelikult on kalade tipptund jõgedes vaid kaks korda aastas, enamasti märtsis ja oktoobris. Muul ajal saame kasutada magevett hüdroenergia tootmiseks ja põllumajanduses.
Eestis on kalade liikumine Tuhtani sõnul üpris hea, aga ka meie jõgedesse on paigaldatud mitu veekindlat liikluskaamerat.
“Kaameratest saadud andmeid kasutab ka keskkonnaministeerium, kus tegeletakse kalade elukeskkonna taastamisega. Seega kasutatakse Eestis kaamerast saadud andmeid rohkem jõgede taaselustamiseks ja populatsioonide loendamiseks.”
Tänu I AM HYDRO kaamerate kogutud andmetele saamegi veeliiklust võimalikult efektiivselt ära kasutada ning tagada, et kasu saaks nii elusloodus kui inimesed.