Autor: Ain Alvela

Taltechis on energiaühistute olemust, võimalikke ärimudeleid ja nende otstarbekust teaduslikult uuritud ja selle tulemusena on jõutud järeldusele, et energiaühistu võimaldab minimaalsete kulutustega saavutada märkimisväärse taastuvenergia osakaalu omavalitsuses tarbitavas energias, vähendab vajadust tsentraalselt toodetud energia järele, kasvatab nii kodanike kui ametnike teadlikkust energiaküsimustes ning annab alternatiivi individuaalsele väiketootjatele ja suurtootjatele. Lisaks suurendab lokaalselt toodetud ja samas ka tarbitud elekter kogukonna energiasõltumatust nii varustuskindluse kui hinna osas, annab neile võimaluse panustada taastuvenergia tootmisse, sealjuures ise otsustades investeeringute tegemise üle ning kaasab nad oma kodukoha energiaküsimuste lahendamises dialoogi, mis aitab probleeme ette näha ja ära hoida.  

Ühistute käimalükkamises ja nende tegevuses kandvat rolli näevad teadlased kohalikes omavalitsustes (KOV), laias laastus võiks ühistute tegevus põhineda kolme osapoole – KOV, ettevõtted, kogukond – ühisel koostööl. See kõik on esialgu teooria, sest siiani võib Eestis juba loodud või algatatud energiaühistud ühe käe sõrmedel üles lugeda. Pealegi, kui teadlaste hinnangul võiks selline ühistu tegutseda tulu teenimist mittetaotleva organisatsiooni vormis, siis siiani asutatud ühistud on pigem tulundusühingud.

Algatuseks on tarvis selgus majja luua

Kuna avalikkuse arusaamad energiaühistust on äraspidised, sageli ei mõisteta selle olemust ja eesmärke, ongi Taltechis võetud ette sellise ühistegevuse sisu lahti mõtestada ja arusaadavas keeles ära seletada, mil moel energiaühistu võiks KOV-ide ja seal olevate kogukondade energiamuresid leevendada, samuti seda, kuidas kohalike  inimeste aktiivsus võiks motiveerida näiteks võrguettevõtteid sellega kaasa minema.

Miks siis energiaühistute loomine meil ikkagi nii visalt edeneb, kuigi loogika, ja nüüd ka teaduslikud uuringud ütlevad, et ammu oleks aeg neid asutama hakata? Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Tarmo Korõtko on seda meelt, et puudub selge arusaam energiaühistu eesmärkidest – energiaühistuid seostatakse klassikalise ettevõtlusega. Sestap opereerivad ka seni loodud ühistud siiski tavapärastes äriühingute vormides – üritatakse oma majandusliku tegevusega tulu teenida. See aga pole Korõtko sõnul kõnealuses kontekstis energiaühistu eesmärk.   

„Tegelikult on energiaühistu eesmärk teistsugune, see ei ole omanikele majandusliku kasu teenimine. Samas on majanduslik efektiivsus energiakogukondadele ikkagi oluline,” selgitab Korõtko. „Energiaühistu mõte on selles, et tehtud investeering tuleb tagasi teenida, aga seda ei tehta selleks, et omanikud saaksid rahalisi vahendeid ühistust välja võtta, vaid sellepärast, et teenida tulu, mis reinvesteeritakse uute taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmiseks või siis muul moel kogukonna elu-olu edendamiseks.”   

Energiaühistul on energiaturu seadusest tulenev kindel juriidiline vorm ja seda teadustööga loomulikult muuta ei taheta. Küll aga saab uurida energiaühistute erinevaid kasutusele võtmise variante ning seda, kuidas üks või teine meetod võiks mõjuda kogukonnale nii mikro- kui makrotasandil.

Esimeste edulugude ootuses

Nii on praegu Tartus käimas nn mikrovõrkude pilootprojekt, kus kolme osapoole – KOV, erasektor, loodav energiakogukond – vahel soovitakse tekitada koostööd niimoodi, et KOV on justkui avaliku teenuse tellija, seda teenust pakub ettevõte, mis vajab selleks energiat, energia tootmisega aga tegeleb ühistu, tehes seda KOV-i maal.

„Sisuliselt näeb see välja nii, et Tartu linn eraldab maatüki, mille peale energiaühistu rajab tootmisüksuse, et anda elektrienergiat äriühingule, kes hakkab pakkuma energiavarustuse teenust,” kirjeldab Tarmo Korõtko pilootprojekti sisu. „Soovime energiaühistu mudelit Tartus rakendada eesmärgiga saada valmis üks konkreetne toimiv näide, kuidas selline koostöö praktikas töötada võiks ja millest teised võiksid tulevikus eeskuju võtta. Keegi peab selle teekonna  esmalt läbi käima, et tekiks positiivne edulugu. Kohalikud omavalitsused võiksid siinkohal olla teenäitajad, pakkudes välja maa, tehes ära paberimajanduse. Hiljem, kui näited energiaühistutest ja nende tulemuslikkusest olemas, võiks initsiatiiv hakata juba üle minema kodanikele.”

*Loe artiklit edasi teadusportaalist Novaator.