Tallinna Tehnikaülikool

Energiasõltumatu Eesti – kas võimalik või võimatu? Just sellist pealkirja kannab Paide arvamusfestivalil Tallinna Tehnikaülikooli selle aasta arutelu, mida juhib professor Ivo Palu. Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping osaleb aktiivselt kliimareaalsuse ning rohepöörde diskussioonides, vedades neist esimest ning diskuteerides teises. Milliseid lahendusi teadlased pakuvad, selgub juba reedel, 12. augustil kell 14 ja kell 16.

Miks valis Tallinna Tehnikaülikool sel aastal just energiasõltumatuse teema, pole ilmselt üllatav. Viimase aasta energiakriisi, ees ootava rohepöörde ja Ukraina sõja taustal küsitakse üha rohkem, kas energiasõltumatu Eesti on üldse võimalik? Kui jah, siis kuidas selleni jõuda ja mis hinnaga? Mis valikute ees Eesti üldse seisab ja kui palju saab iga Eesti inimene, sh teadlased ise energiasõltumatuse heaks teha?

Teiseks tehnikaülikooli fookusteemaks sel arvamusfestivalil on kliimaneutraalsuse ja rohepöördega seotud arutelud – mis on need kohad, kus kohe tõsta Eesti kliimaambitsioone? Kuidas tagada ühiskonna sidusus nende täideviimisel? Mis aitaks inimestel mõista rohepöörde vajalikkust, käegakatsutavust ning võimalusi? Milliseid leevendusmeetmeid on vajalikud? Sama tähtsad on kevadel valitsuse jaoks koostatud rohepoliitika raportis tõstetud teemad. Just neil teemadel lööb arvamusfestivalil kaasa Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping, kes rõhutas festivali eel, et rohepöördest ja kliimapoliitikast tuleb Eestis rääkida kui võimalusest panustada majandusse uute tehnoloogiate ja valdkondadega kui senini harjutud. Prorektor lisas: „Kui me ise kliimateadlikumaks ei muutu, jääme me kõikides eluvaldkondades maha. Rohepöördest peab aru saama iga Eesti inimene ja see on festivali arutelude põhisõnum minu jaoks.“

Lisaks osaleb arvamusfestivali mikrokraadide diskussioonis Hanno Tomberg, ITK sektori inimressurssidest räägib Mohammad Tariq Meeran, Tiia Plamus panustab moe- ja rõivatööstuse pahupoole arutellu, Ralf-Marti Soe visioneerib tulevikulinnast ja Argo Rosin teadlase panusest ühiskonna teenimisse.

Kes teadlastest osalevad arutelul? 

Pingelist teemat analüüsivad ja pakuvad lahendusi Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kelle igapäevatöö on üht- või teistpidi seotud energeetikaga. „Tehnikaülikool on suur ja lai, kus tegeldakse väga erinevate valdkondadega. Samamoodi on energeetika, mida me kõik tarbime, kas vähem või rohkem rohelisem,” vihjab arutelu moderaator, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor, professor Ivo Palu, kuidas ta valis arvamusfestivali vestlusringi osalejad.
 
„Küsimus ongi selles, et kus valdkonnas on innovatsioon lukus. Kas see vastus võib tulla keemilisest lahendusest nagu efektiivsem elektrisalvestus, CO2 püüdmine või hoopis vesinik? Seda valdkonda esindab professor Allan Niidu. Kas see on materjalitehnoloogia läbi uudsete päikesepaneelide, mida esindab professor Maarja Grossberg-Kuusk? Või on see hoopis IT ja suurandmed, mida esindab professor Innar Liiv?"

"Arutame Paides, kas nendest valdkondadest võiks tulla Eestis mingisugune läbimurre, mis teeb tuleviku elektri meie jaoks odavamaks, töökindlamaks või rohelisemaks,” avaldab Palu.

Neid toetavad oma mõtetega elektroenergeetik Reeli Kuhi-Thalfeldt ja mehhatroonik Martin Jaanus. „Minu küsimus Martinile on siinkohal rohkem see, et kas elektriseadmete taas- ja uuskasutus, samuti elektroonika eluea pikendamine võiks olla mingisugune viis, kuidas igaüks saaks oma kodust elektrisõltuvust vähendada. Reelil aitaks kõik need pisikesed killud kokku koguda ja hinnata, kas me päriselt selle energeetika tuleviku sedasi ära lahendame või peame ka oma elektri tarbimisele kriitilise pilguga otsa vaatama.“

Lahendusi ei ole ainult üks 

Arutelu kuulama tulles võiks Ivo Palu sõnul võtta teadmiseks, et elektriteema puhul ei ole täna olemas n-ö ühte kohta, kust tuleks selge lahendus. „Nii ei saa olla ka ühte retsepti, mille lahendaks energeetika, sest ükski asi maailmas ei ole ammu enam ainult ühes valdkonnas kinni.”
 
Õnneks on Tallinna Tehnikaülikool piisavalt suur, et ühiselt koos nuputades suuta leida Eesti jaoks häid lahendusi. Huvitavaks teeb Ivo Palu sõnul arvamusfestivali arutelu kindlasti see, et igal teadlasel on oma ettekujutus sellest, mida tuleb esimesena teha. „Vaatame, milleni me jõuame. Edasi oleks vajalik mingisugune ühiskondlik kokkulepe, et millega me Eestis alustame, mis see maksab ja milline on selle keskkonnamõju.”

Arvamusfestival tuleb kümnendat korda 

Järjekorras juba kümnes arvamusfestival toimub 12. ja 13. augustil Paides, kuhu oodatakse Eesti organisatsioone ja ettevõtteid, teadlasi ja eksperte, arvamusliidreid ja ärksaid kodanikuaktiviste arutama Eesti ühiskonnas aktuaalsetel ja tuleviku vaates olulistel teemadel.

Märtsi lõpus teatasid „Arvamusfestival 2022“ korraldajad, et Tallinna Tehnikaülikooli pakutud teema „Energiasõltumatu Eesti – võimalik või võimatu?“ valiti selle aasta festivali kavva „Sõda ja rahu“ alale.

Energiateema tõusis eriti teravalt esile 2021. aasta sügistalvel, kui elektrihinnad lõid valusalt tarbijate rahakotti. Sellele järgnenud sõda Ukrainas tuletas meelde, et sõltuvus Vene gaasist ja naftast tähendab meile kõigile ka julgeolekuriski.

Kokku laekus 2022. aasta arvamusfestivali ideekorjesse üle 200 aruteluidee. Vaata rohkem infot festivali kava ja teemade kohta arvamusfestivali kodulehelt.

Energia

Laeb infot...