Euroopa Komisjonilt rahastuse saanud teadus- ja arendusprojekt INNOCHEMBIO kannab eesti keeles nimetust „Kestliku tuleviku innovaatiline keemia ja biotehnoloogia“ ja saab avapaugu juba juulis. „Meie eesmärk on meelitada Eestisse noori teadustalente, suurendada koostööd rahvusvaheliste teaduspartneritega ja parandada siinsete teadusgruppide konkurentsivõimet,“ rõhutab projekti vastutav täitja, TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Mikk Kaasik. 

Eestis esimene

Tegemist on Euroopa Liidu Marie Skłodowska-Curie tegevustest (ingl Marie Skłodowska-Curie Actions, MSCA), täpsemalt MSCA alamtegevustest COFUND finantseeritud projektiga, mille fookuses on doktorantide ja järeldoktorantide koolitus ja karjäär. „Osalust MSCA tegevustes võib rahvusvaheliselt pidada kõvaks sõnaks,“ avaldab Kaasik. 

Ka äsja teiseks ametiajaks valitud TalTechi rektor Tiit Land on mõjuka projekti üle õnnelik. Meelitada talente, keda tahavad ka teised, pole ilma selliste projektideta lihtne. „Rohkem tippteadust, mis aitab Eesti elu ja majandust kõrgtehnoloogiliselt, aga samas keskkonnasäästlikult arendada, on iga ülikooli unistus. INNOCHEMBIO kinnitab, et kui olla järjekindel, siis võime unistused reaalsuseks muuta,“ lisab Land. 

Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna asejuhataja Kristin Kraavi sõnul on COFUND väga suure mõjuga meede, mis aitab täita ka olulist lünka praeguses rahastamise süsteemis. "Olen väga rõõmus, et rahastuse on saanud esimene MSCA COFUND doktoriõppe programm Eestis ja soovin TalTechile palju edu projekti elluviimisel.“ Samal põhjusel on Eesti Teadusagentuur käivitanud toetusmeetme, millega soovitakse Eesti ülikoole innustada rohkem MSCA COFUND doktoriõppe taotlusi esitama, aidates katta osa vajaminevast omafinantseeringust. „Loodame, et lähiaastatel tuleb Eestisse selliseid edukaid projekte juurde," märgib Kraav. 

Innovatsioonita ei saa teha tippteadust

Kui küsida, miks INNOCHEMBIO on oluline, siis üheks põhjuseks ongi tänane maailm, mis seisab silmitsi mitmesuguste väljakutsetega. „Paljud neist on keerulised ega oma lihtsaid lahendusi,“ selgitab Kaasik. „Peame arendama või sünergiliselt kombineerima uusi tehnoloogiaid, mis vähendavad meie mõju maailmale ja aitavad toime tulla juba muutunud oludega. Selleks vajame eksperte, kes valdavad mitut teadusvaldkonda ja suudavad oma teadmisi rakendada ka väljaspool akadeemilist maailma.“

INNOCHEMBIO koondabki Kaasiku sõnul teadusprojekte, mis n-ö ühendavad eri valdkondade kompetentsi, et lahendada jätkusuutlikkusega seotud probleeme. „Näiteks on mitme INNOCHEMBIO projekti eesmärgiks luua uuenduslikke sünteesiprotsesse, mis suurendavad sünteesi efektiivsust ja vähendavad tekkivate jäätmete hulka. Samuti aitab analüütiliste meetodite arendamine kaasa varajasele haiguste avastamisele ja võimaldab seeläbi säästa raviks vajalikke ressursse. Uute materjalide disainimisel tuleks hinnata nende keskkonnamõju enne kui neid saab pidada ohutuks.“ 

Lisaks leiab ka projekte, mis arendavad patogeenide ja ekstreemsete ilmastikutingimuste suhtes vastupidavamaid põllukultuure. Mitmed projektid on Kaasiku sõnul kombineeritud arvutusmeetoditega, et modelleerida võimalikke stsenaariume ja seeläbi vähendada ulatusliku laborikatsetamise vajadust. 
„Lisaks peab sellega kaasnema ka tööstuse kohanemine, kodanikuühiskonna kaasamine ja tark regulatsioon. Loodame, et programmi läbinud talendid saavad oma ala ekspertideks, ühtlasi ka valdkonna liidriteks ja eestkõnelejateks,“ nendib Kaasik. 

Projekti idee sündis Poolas kogetu põhjal

Idee sellise projekti loomiseks tuli TalTechi Keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor Ott Schelerilt, kes sai inspiratsiooni kümmekond aastat tagasi ise Poolas järeldoktorantuuris õppides. „Seal nägin, kui edukad olid poolakad COFUNDi kasutamisel – mitu korda järjest saadi rahastus nii talendikate doktorantide kui ka järeldoktorantide meelitamiseks,“ avaldab Scheler. 

Nii tekkis tema meeskonnal 2020. aastal mõte järgida Poola eeskuju ja kaasata Eestis rohkem Euroopa rahastust teadus- ja arendustegevuseks, et seekaudu edendada noorte teadlaste järelkasvu. Esimeste aastate tagasiside andis julgust edasi pingutada. Näiteks 2023. aastal saadud ”Seal of Excellence” kinnitas projektitaotluse kõrget kvaliteeti.

Esialgne projekt sai uue fookuse

Mikk Kaasik tõdeb, et INNOCHEMBIO edule aitas kokkuvõttes kaasa nende instituudis valitsev hea meeskonnavaim ja järjepidev töö. „Aastate jooksul on projekti panustanud mitmed kolleegid ja nii on tulemus meie kõigi ühise töö vili.“ Mõni aeg hiljem sai projekti juhiks instituudi vanemteadur Cecilia Sarmiento ja kaasati uusi inimesi. „Mina ja vanemteadur Kristin Erkman liitusime 2023. aasta lõpul.“ Järgmisel, 2024. aastal võttis Kaasik projekti juhtimise üle ning meeskonda lisandusid veel kaks silmapaistvat liiget: teadur Annela Avarlaid ja TalTechi aasta noorteadlaseks valitud Birgit Mets. „Otsustasime fookusesse tuua jätkusuutliku keemia ja biotehnoloogia aspektid. Juba varasemalt olid mitmed projektid nendega seotud, aga varem ei olnud nii tugevat projektideülest sidet,“ selgitab Kaasik. 
Lisaks Mikk Kaasikule on projekti põhitäitjad Kristin Erkman, Cecilia Sarmiento, Annela Avarlaid ja Birgit Mets. 

Projekti eesmärk on täita 15 doktorantuuri positsiooni, neist 3 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis. INNOCHEMBIO raames õpitakse TalTechi Loodusteaduste doktoriprogrammi keemia ja biotehnoloogia erialal. Doktorantuuri jooksul saadakse koolitust nii Eestis kui ka välismaal: töötades oma uurimisprojektiga, osaledes TalTechi ja partnerasutuste pakutavatel laiapõhjalistel kursustel ning saades praktilise töökogemuse erasektoris. 

Koostööpartnerite seas on 14 välisülikooli üle Euroopa ja viis eraettevõtet – AS TFTAK, ÄIO Tech OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, OPTIBRIUM LIMITED ja SafePAS OÜ. 

Projekti kogumaht on 4,5 miljonit, millest ELi toetus on ca 2,4 miljonit eurot. Projekt algab 1. juulil 2025 ja lõpeb 30. juunil 2030.