Tallinna Tehnikaülikool

Kõrvits on üks imeline vili, millest saab teha nii magusaid kui ka soolaseid toite. Lisaks sobib kõrvits igasse toidukorda, sh pidu- ja pühadelauale. 

kõrvits toit
Kõrvitsat võib süüa hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks. Foto: Kaire Uusen/ TalTech

Mida kõrvitsaga siis peale hakata? Hommikuks võib teha kõrvitsaputru, lõunaks kõrvitsapüreesuppi ja õhtuks kõrvitsakooki. Prae kõrvale sobib värske kõrvitsasalat ja jõululauale päikseline marineeritud kõrvits. Toitainerikkad on ka kõrvitsaseemned, mida saab kasutada erinevates toitudes ja salatites. 

Kas teadsid, et kõrvits:

  • annab ainult 20 kcal/100 g
  • on hea karoteeni allikas (100 g katab 5-10 % päevasest vitamiin A vajadusest)
  • karoteen on vitamiin A eelühend ja omab positiivset mõju silmanägemisele, vitamiin A on antioksüdatiivsete omadustega ehk teeb kahjutuks hapnikuradikaalid, mis suurtes kogustes kahjustavad rakuprotsesse, soodustades seeläbi haiguste arengut
  • on hea kaaliumi allikas (100 g katab 10-15 % päevasest kaaliumi vajadusest): kaalium on vajalik soolade ja vee tasakaalu hoidmiseks kudedes
  • on hea kiudainete allikas, 20 kcal kohta saab 1,5-2 g kiudaineid (20 kcal rukkileiba = 0,7 g kiudaineid)
  • hoiab kõhu korras
  • on hea abiline kaalulangetajale: heaoluühiskondades, sh Eestis on iga teine täiskasvanud ja kolmas laps ülekaaluline, veerand neist rasvunud
  • on madala suhkrusisaldusega ja sisaldab pektiine ning tselluloosi, mis aeglustavad suhkru imendumist peensooles (seega väga hea vili diabeetikutele)
  • seemnetest saame vitamiine B1 ja E ning magneesiumi, tsinki ja rauda
kõrvits toit
Kõrvits on kaalujälgija sõber. Foto: Kaire Uusen/ TalTech 

Neli retsepti kõrvitsast

Kõrvitsasupp mannaga

(sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks)

Koostisosad:

300 g kõrvitsat

300 ml vett

200 ml piima

50 ml vahukoort

50 g täisteramannat (spelta, odra, nisu) või kaerakliisid või nende segu

Maitse järgi soola (1/2 tl) ja suhkrut (2 tl)

Kuidas valmistada?

Lõika kõrvits kuubikuteks, keeda vees pehmeks ning tambi pudruks.

Lisa piim ja vahukoor ning manna/kliid, keeda veel 5 minutit ja maitsesta soola ning suhkruga.

Supi lisandiks sobib nii moos kui ka või.

Lihtne kõrvitsa-porgandisalat

Riivi toores kõrvits ja porgand peenema või keskmise riiviga või köögikombainis. 

Kõrvitsat ja porgandit võib olla võrdselt või siis vastavalt soovile – näiteks kaks osa porgandit (200 g) ja üks osa kõrvitsat (100 g). 

Lisa 1 spl meelepärast õli (nt kõrvitsaseemne, avokaado, rapsi, oliiv vm), haput siirupit või mahla (ebaküdoonia, sidruni vm), soovi korral 1 tl suhkrut. Sega ja lisa soovi korral jõhvikaid, pohli vm marju. 

Kõrvitsapüreesupp 

(sobib lõuna- või õhtusöögiks)

Koostisosad:

500 g kõrvitsat

500 g kartuleid

600 ml vett

200 ml vahukoort

10 g soola

Kuidas valmistada?

Lõika köögiviljad suuremateks kuubikuteks ja keeda vees pehmeks.

Võta pott pliidilt ja lisa soe vahukoor ning sool.

Püreesta ja kuumuta supp keemiseni. 

Vahelduse mõttes saab supile lisada või osa kartulist/kõrvitsast asendada porgandi või bataadiga.

Kõrvitsakook

Koostisosad:

400 g kõrvitsapüreed (keedetud ja tambitud kõrvitsat)

50-100 g suhkrut

3 suurt muna

100 g täistera speltajahu 

100 g täistera odrajahu

100 g kaerakliid

100 g sulatatud võid

200 g hapupiima

½ tl (3 g) soola

½ tl (3 g) söögisoodat

Kuidas valmistada?

Sega kõik kokku ja küpseta ahjuplaadil ca 2 cm kihina 180°C juures 30 minutit. 

Parim soojalt piimaga! 

Head isu!