Kõrvits on üks imeline vili, millest saab teha nii magusaid kui ka soolaseid toite. Lisaks sobib kõrvits igasse toidukorda, sh pidu- ja pühadelauale.

Mida kõrvitsaga siis peale hakata? Hommikuks võib teha kõrvitsaputru, lõunaks kõrvitsapüreesuppi ja õhtuks kõrvitsakooki. Prae kõrvale sobib värske kõrvitsasalat ja jõululauale päikseline marineeritud kõrvits. Toitainerikkad on ka kõrvitsaseemned, mida saab kasutada erinevates toitudes ja salatites.
Kas teadsid, et kõrvits:
- annab ainult 20 kcal/100 g
- on hea karoteeni allikas (100 g katab 5-10 % päevasest vitamiin A vajadusest)
- karoteen on vitamiin A eelühend ja omab positiivset mõju silmanägemisele, vitamiin A on antioksüdatiivsete omadustega ehk teeb kahjutuks hapnikuradikaalid, mis suurtes kogustes kahjustavad rakuprotsesse, soodustades seeläbi haiguste arengut
- on hea kaaliumi allikas (100 g katab 10-15 % päevasest kaaliumi vajadusest): kaalium on vajalik soolade ja vee tasakaalu hoidmiseks kudedes
- on hea kiudainete allikas, 20 kcal kohta saab 1,5-2 g kiudaineid (20 kcal rukkileiba = 0,7 g kiudaineid)
- hoiab kõhu korras
- on hea abiline kaalulangetajale: heaoluühiskondades, sh Eestis on iga teine täiskasvanud ja kolmas laps ülekaaluline, veerand neist rasvunud
- on madala suhkrusisaldusega ja sisaldab pektiine ning tselluloosi, mis aeglustavad suhkru imendumist peensooles (seega väga hea vili diabeetikutele)
- seemnetest saame vitamiine B1 ja E ning magneesiumi, tsinki ja rauda
Neli retsepti kõrvitsast
Kõrvitsasupp mannaga
(sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks)
Koostisosad:
300 g kõrvitsat
300 ml vett
200 ml piima
50 ml vahukoort
50 g täisteramannat (spelta, odra, nisu) või kaerakliisid või nende segu
Maitse järgi soola (1/2 tl) ja suhkrut (2 tl)
Kuidas valmistada?
Lõika kõrvits kuubikuteks, keeda vees pehmeks ning tambi pudruks.
Lisa piim ja vahukoor ning manna/kliid, keeda veel 5 minutit ja maitsesta soola ning suhkruga.
Supi lisandiks sobib nii moos kui ka või.
Lihtne kõrvitsa-porgandisalat
Riivi toores kõrvits ja porgand peenema või keskmise riiviga või köögikombainis.
Kõrvitsat ja porgandit võib olla võrdselt või siis vastavalt soovile – näiteks kaks osa porgandit (200 g) ja üks osa kõrvitsat (100 g).
Lisa 1 spl meelepärast õli (nt kõrvitsaseemne, avokaado, rapsi, oliiv vm), haput siirupit või mahla (ebaküdoonia, sidruni vm), soovi korral 1 tl suhkrut. Sega ja lisa soovi korral jõhvikaid, pohli vm marju.
Kõrvitsapüreesupp
(sobib lõuna- või õhtusöögiks)
Koostisosad:
500 g kõrvitsat
500 g kartuleid
600 ml vett
200 ml vahukoort
10 g soola
Kuidas valmistada?
Lõika köögiviljad suuremateks kuubikuteks ja keeda vees pehmeks.
Võta pott pliidilt ja lisa soe vahukoor ning sool.
Püreesta ja kuumuta supp keemiseni.
Vahelduse mõttes saab supile lisada või osa kartulist/kõrvitsast asendada porgandi või bataadiga.
Kõrvitsakook
Koostisosad:
400 g kõrvitsapüreed (keedetud ja tambitud kõrvitsat)
50-100 g suhkrut
3 suurt muna
100 g täistera speltajahu
100 g täistera odrajahu
100 g kaerakliid
100 g sulatatud võid
200 g hapupiima
½ tl (3 g) soola
½ tl (3 g) söögisoodat
Kuidas valmistada?
Sega kõik kokku ja küpseta ahjuplaadil ca 2 cm kihina 180°C juures 30 minutit.
Parim soojalt piimaga!
Head isu!