Tea Trahov ja Tiiu Kilk, personaliosakond

TalTech on erinevate vahendite ja meetoditega uurinud töötajate rahulolu töökeskkonna ja töötingimustega regulaarselt umbes kolmeaastaste vahemikega. Viimased kaks korda on uuring läbi viidud koostöös Kantar Emoriga, nende töötajate pühendumist mõõtva TRI*M indeksi* metoodikaga. Kuna ülikool on alates 2016. aastast läbimas jõulist muutuste perioodi – toimunud on suur struktuurimuutus nii akadeemiliste üksuste kui ka tugiteenuste osas, kehtestatud uus akadeemilise karjääri korraldus, mille üleminekuperiood lõpeb 2021. aastal, hooga on tagant lükatud ülikooli toimimise digitaliseerimist –, siis on viimased töötajate rahulolu-uuringud toimunud poolteiseaastase vahega, kevadel 2018 ja sügisel 2019.

2019. aasta uuringut iseloomustab kõigepealt oluline vastanute hulga kasv võrreldes kõikide eelnenud uuringutega. 2018. aastal osales uuringus 44% töötajatest (803 inimest), 2019 oli osalusmäär 61% (1099 vastajat). Vastamismäära nii ulatusliku kasvu taga on mitu põhjust. Võrreldes 2018. aasta uuringuga panid korraldajad suurt rõhku uuringu käigus kogutavate andmete konfidentsiaalsuse tagamise reeglite tutvustamisele. Teiseks tõestas eelmise uuringu tulemuste käsitlemine, et uuringu tulemuste analüüsis ei kasutata individuaalsete vastajate tulemusi ja kõik avalikustatud tulemused põhinesid vähemalt viie vastaja vastustel. 2018. aasta uuringu tulemuste analüüs tõstis oluliselt juhtide huvi uuringus kogutud informatsiooni vastu, juhid võtsid 2019. aastal aktiivselt uuringu eestkõneleja rolli ja innustasid töötajaid vastama.

Rõõm oli näha lisaks kasvule vastamismäära osas üldist kasvu nii pühendumuse kui rahulolu näitajates.

Tervikuna iseloomustab ülikooli üldine pühendumuse taseme kasv. Eelmise uuringu vastuste alusel arvutatud TRI*M indeksi väärtuseks oli ülikoolis tervikuna 53 (instituutide, kolledžite ja osakondade tulemuste vahemik oli 17–90), 2019. aastal kasvas indeks tasemele 61 (üksuste vahemikuga 37–96). Kõrgema TRI*M indeksi tulemusega üksuste vastajad, eelkõige mitteakadeemiliste üksuste töötajad, tunnetavad teistest eristuvalt, et nende töökoht on kindel ja ülikooli juhtimine on usaldusväärne.

Akadeemilise struktuuri liider pühendumise indeksi osas on inseneriteaduskond, mille töötajad teistest enam nendivad, et tasu töö eest ja tunnustamine on paigas, nad näevad arengu- ja karjäärivõimalusi ning muidu problemaatilise üksustevahelise koostöö ja infovahetusega on üpris hästi. See-eest madalama pühendumisega akadeemiliste üksuste töötajad näevad, et töökoha stabiilsus ei ole tagatud ning ülikooli muutuste ja eesmärgistatud tegevuste info ei jõua nendeni. Uuringu vabade vastuste analüüs näitab, et üks suur akadeemilise ametikoha ebastabiilsuse tunnetuse põhjus on vähene usk riikliku teadusrahastuse piisavusesse.

Üldiselt iseloomustab ülikooli, et aasta kuni paari jooksul liitunud ja nooremad kolleegid on enam pühendunud, positiivse muudatusena kasvas 2019. aasta uuringus aga ülikoolis pikaajaliselt töötanud kolleegide pühendumus, mis eelmises uuringus oli pigem madal.

Kuigi töötajate pühendumus kahe uuringu tulemusi võrreldes kasvas jõudsalt, siis ülikooli 2019. aasta tulemust Eesti ettevõtete keskmise (TRI*M väärtus 66) või Euroopa ülikoolide tulemustega (TRI*M väärtus 68) kõrvutades näeme, et arenguruumi on veel piisavalt.

TRI*M metoodika annab ka organisatsiooni liikmete hetkepildistuse lähtuvalt nende hetke suhtumisest ülikooli (joonis 1). Oleme nii Eesti kui ka rahvusvahelises võrdluses võrdses seisus selliste töötajate osas, kelle motivatsioon ei ole niivõrd kõrge, kuid kelle pikaajaline rahulolu ülikooliga on jätkuv. Isikud, kelle rahulolu ja motivatsioon on madal, on ettevõttest emotsionaalselt distantseerinud, vastupidise seisundiga inimesed on aga organisatsiooni eestkõnelejad. Isikud, kelle motivatsioon on kõrge, aga rahulolu madal, on kriitilised organisatsiooni toimimise osas. On oluline, et kahe uuringu vahelisel ajal on vähenenud distantseerunud isikute osakaal ja suurenenud võrdselt nii edasiviijate (12% 2018 ja 16% 2019), kui ka kriitikute (6 % 2018 ja 10% 2019) osakaalud. Tendents viitab, et järjest enam inimesi on valmis ülikooli arengus avatult kaasa rääkima. Samas peame tunnistama, et võrdlusbaaside tulemustega võrreldes on ülikoolil vaja luua tingimused, kus kõrge motivatsiooni ja rahuloluga isikute osakaal kasvaks veerandini ülikooli liikmeskonnast.

2019. aasta uuringus oli töötajatel esmakordselt võimalik lisaks struktuuriüksuste juhtidele anda juhtimise osas hinnang ka oma allüksuse (uurimisgrupi, keskuse, talituse vms) juhile. Uuringus osalejad kasutasid seda võimalust aktiivselt ning enda kui juhi kohta said vähemalt viielt töötajalt hinnangu ligikaudu 100 inimest. Juhtidena said oma töötajatelt kõige kõrgema hinnangu Gunnar Klaus Prause, Irene Lill, Žanna Gratšjova, Annely Kuu ja Ivo Fridolin.

Analüüsides töötajate pühendumust töötajate gruppide lõikes oli näha, et teaduskondade ja vastutusvaldkondade ning struktuuriüksuste juhtide pühendumus on teiste töötajate omast kõrgem. Mõnevõrra üllatuslikult ei erinenud allüksuse juhtide pühendumus nende töötajate omast, kes juhirolli ei täida. Lähtudes sellest võetakse järgmisel perioodil ühe teemana fookusesse allüksuse juhtide toetamine.

Saame rõõmuga tõdeda, et rahulolu infoliikumise ja töökorraldusega on kahe uuringu vahelisel ajal kasvanud määral, mis viis need kaks teemat välja suure mõjuga, kuid ülikooli keskmisest lähtuvalt suure arenguvajadusega teemade nimekirjast. Tahaks uskuda, et kiire tulemuste paranemine on seotud nii üksuste kui ka ülikooli juhtkonna poolt 2018. aastal rahulolu-uuringu analüüsi tulemusena seatud tegevuskavade sihipärase täitmisega.

Tervikuna iseloomustab töötajaskonda üldine rahulolu kasv, võrreldes 2018. aastaga paranes tulemus kõigis kuues uuringuvaldkonnas (joonis 2). Vastustes eristub kõrge rahulolu oma töö sisuga, töötajate hinnangul teevad nad tööd, mis neile tõeliselt meeldib. Kuid endiselt on muudest valdkondadest madalama tagasisidega rahulolu arengu- ja karjäärivõimalustega, üksustevahelise koostöö, ülikooli eesmärgipärase arengu ja juhtimisega.

Ka sel korral koostatakse nii üleülikoolilisel tasandil kui ka üksustes tegevuskavad töötajate pühendumuse ja rahulolu tõstmiseks. Kui hoiame uuringutevahelisel perioodil töötajate rahulolu tõstmisega seotud teemat fookuses, võib loota, et ka järgmine uuring näitab rahulolu kasvu. ■

* TRI*M indeks on pühendumuse koondnäitaja, mis arvutatakse viie võtmeküsimuse põhjal. Enamasti on indeksi väärtused vahemikus 40–80 punkti, aga võimalikud on nii negatiivsed kui ka üle 100-punktilised väärtused. Uuringus on kasutatud võrdlusi Eesti keskmise ning Eesti juhtide ja tippspetsialistide keskmisega, mis põhinevad Kantar Emori korraldataval võrdlusuuringul, kus üle-eestiline esinduslik valim palgatöötajaid andis hinnangu oma tööandjale. Rahvusvaheliste võrdluste allikaks on Globaalse TRI*M keskuse andmebaasid, kuhu kogutakse kõigi eri organisatsioonides TRI*M metoodikaga läbi viidud töötajate pühendumuse uuringute tulemused. TRI*Mi on maailmas kasutatud enam kui 100 riigis ja 2500 projektis. TalTechi tulemusi on võrreldud teiste Euroopas tegutsevate ülikoolide keskmiste tulemustega (võrdlusbaasi valim: n = 14 000).