Helina Hansar | Foto: Solaride

„Sain juba gümnaasiumis aru, et reaalained on minu teema,“ põhjendas Matthias tehnilise eriala õpingute kasuks tehtud valikut. Integreeritud tehnoloogiate eriala köitis teda laia haardega ning võimaldab tulevikus tööle minna nii mehaanikainseneriks kui ka näiteks IT-spetsialistiks. Teisisõnu annab selle eriala õppimine võimaluse katsetada valdkonna erinevaid külgi, et leida tulevikus enda jaoks see kõige sobivam töö.

Matthiase sõnul ei tea ta ühtegi kooli, kus õpiks parema meelega kui Tallinna Tehnikaülikoolis. „TalTech toob kokku tehnika-, füüsika- või matemaatikahuvilised inimesed, kes mõtlevad sinuga sarnaselt,“ sõnas Matthias. Tema sõnul tulevad TalTechi täpselt sellised inimesed, keda ta vajab enda ümber selleks, et areneda.

Lisaks infotehnoloogiale ja tehnikale pakub talle väga suurt huvi kosmose valdkond. Nii jälgib ta vabal ajal kosmoselende, kui neid veebis üle kantakse. „Ma ei ole veel täielikult otsustanud, millisele konkreetsele ametikohale tahan kunagi tulevikus saada, aga kindlasti inseneriks – mis inseneriks, vot see on veel lahtine,“ arutles Matthias oma võimaliku tulevikuameti üle kosmose valdkonnas, mille poole ta teadlikult püüdleb.

Uurides Matthiaselt ülikoolis õppimise kohta, toob ta välja, et ajaga käiakse kaasas ning räägitakse aktuaalsetest teemadest nagu Industry 4.0. Ta rõhutab, et ei saa üle ega ümber matemaatika ja füüsika õppimisest tavapärasel kujul, mis annab võimaluse pärast põhitõdede selgeks saamist põnevamaid asju proovida. „See võtab aega, et oleksid võimeline tegema ägedaid asju,“ tõdeb Matthias.

Matthias tunnistas, et tunneb ülikoolis õppides puudust praktikast ja seetõttu otsis ise võimalust õpitud teadmisi proovile panna.

Ta tõi välja, et esimesel kursusel võiks olla praktikat rohkem, kuid koroonapiirangute tõttu on seda vähe ka teisel kursusel, kuna tudengid on e-õppel. Matthias selgitas, et teisel kursusel oleks pidanud olema palju praktilisi töid laboris. Ühe aine raames ehitavad nad näiteks praegu prototüüpi süsteemist, mis annaks koristajatele teada, kui seep või kätepaber on otsas. Tema sõnul edeneks töö palju mugavamalt, kui koroonat poleks.

Matthias rääkis, et hakkas juba sügisel otsima oma vabale ajale praktilist väljundit. „Tunnen tegutsemisest puudust ning otsisingi Solaride’i-laadset projekti, et rakendada oma ülikooliteadmisi,“ sõnas Matthias. Ta tõi välja, et suurde firmasse praktikale minnes ei oleks ta saanud sellist käed-külge-kogemust nagu Solaride’is. Info Solaride’i kohta leidis ta ülikooli iganädalasest infokirjast ja see äratas temas kohe huvi. Nähes, et otsitakse insenere, otsustas ta tiimi kandideerida.

Matthias peab väga oluliseks terve teekonna läbi tegemist – joonistest päris asjani välja. Ta selgitas, et sellised projektid nagu Solaride annavad võimaluse teadmisi juurde ammutada, lisaks on su kõrval mentorid tuntud firmadest ning projekt ise tagab finantsilise toe, et loodud asjad ka valmis teha.

Solaride on Matthiasel esimene suurem erialane projekt. Ta näeb koostööd Solaride’i ja TalTechi vahel väga olulisena, kuna suur osa sealsetest inseneridest tuleb TalTechist. Just äsja viis ta ühe toote TalTechi tootmisesse, kus tehakse vajalik tükk valmis. Tema sõnul on väga oluline see võimalus, et keegi talle komponente valmis freesib.

Solaride’is on Matthias mehaanikainsener ning tegeleb roolisüsteemiga. Ta selgitab oma konstrueeritud roolisüsteemi ja märgib, et tegemist on üpris lihtsa süsteemiga. Teiseks on tema ülesandeks akupaki aluse kinnituste disainimine. Ta loetleb, et akukast kaalub umbes 100 kg, kinnitused peavad pidama ka 20 G juures ning kast tuleb kinnitada auto toruraami külge – viimases seisnebki tema sõnul kõige suurem probleem. Ta selgitab, et ehitab justkui sahtlit, kuhu akupakid külgede pealt sisse lükata.

Matthiase sõnul on Solaride’i projekti üks suuremaid kasutegureid see, et teoreetiliste teadmiste abil valmib midagi reaalset.