Avaliku halduse ja riigiteaduste bakalaureuseõppes kohtuvad tudengid Tech-Estonia õppeaines Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadlaste ning tänaste juhtivate avaliku sektori praktikutega, kelle käe all esmalt õpitakse ja seejärel praktiseeritakse, kuidas avaliku sektori organisatsioonid saavad võtta kasutusele ja arendada uudseid juhtimismeetodeid ja tehnoloogilisi lahendusi avalike teenuste parendamiseks.

Sel aastal tuli tudengitel esmakordselt oma kursusetöödes panna teadmised praktikasse. Tulevastel avalikku sektorisse sisenejatel tuli käia välja uued lahendused neid endid kõnetavatele avaliku sektori väljakutsetele ning neid ka minikonverentsil tänastele avaliku sektori valdkonnaalastele ekspertidele esitada.

“Oleme instituudis seda meelt, et ühelt poolt on juba bakalaureusetudengitel võimekus pakkuda välja huvitavaid nüansse tänaste avaliku sektori probleemkohtade lahendamiseks. Soovides teiselt poolt pakkuda tudengitele praktilist õpet, oleme võtnud Nurkses õpetatavates programmides suuna tuua neisse sisse praktilisi koostöökohti tudengite ja avaliku sektori asutuste vahel teadmiste võimalikult varajaseks praktikasse suunamiseks,” lausus Nurkse instituudi direktor professor Erkki Karo.

Tänavu aitasid Tech-Estonia kursust vedada Majandus- ja Kommuniktasiooniministeeriumi ametnik ja Accelerate Estonia juht Mikk Vainik, kes valiti möödunud aastal maailma 50 juhtiva avaliku sektori innovaatori hulka, ning hiljuti Eesti aasta noorsootöötajaks valitud Roger Tibar, kes on Nurkse instituudi magistrant ning Haridus- ja Noorteameti nutika noorsootöö ja noorte osaluse suunajuht.

Kuigi kursus toimus pandeemia tingimustest veebivormis, õnnestus Miku ja Rogeri eestvedamisel kursuse õppetöösse kaasata omakorda ca 15 Eesti ja välismaa avaliku ja erasektori praktikut, kes jagasid oma kogemusi innovatsiooni elluviimisest ning avaliku ja erasektori koostööst keerukate ühiskondlike probleemide lahendamisel.

Minikonverentsil astusid tudengid praktikute ette teekaartidega nii vaimse tervise, linnastumise, hariduslikele kui ka keskkonnaalastele küsimustele uudsete tehnoloogiliste lahenduste loomiseks

Teiste seas arendati välja uusi lähenemisi linnastumise teemadel näiteks Ida-Virumaa arenguks ja maapiirkondade hääbumise pidurdamiseks, hariduse vallas vananenud üldhariduse koolimudeli värskendamiseks ning kutseõppe atraktiivsuse tõstmiseks ja keskkonna vallas Läänemere puhtuse ja jäätmete sorteerimise probleemkohtade lahendamiseks. Samuti käsitleti globaalsete probleemide, nagu plastireostus, õhusaaste, tekstiilijäätmete ümbertöötlemine ja toidu raiskamine, lokaalseid lahendusvõimalusi.

Praktikuna tudengite lahendusettepanekute rakendatavust hinnanud pika avaliku sektori kogemusega strateegia- ja kasvuekspert Kristel Rillo tõdes, et eluline seos õpingutes on mõlemale poolele väga kasulik. “Tudengid olid enamus juhtudel teinud ära väga põhjaliku taustauuringu ja said selliselt kindlasti riigikorralduse ja valdkondade poliitiliste väljakutsete kohta oluliselt parema taju. Võimalik, et ka tunnetuse, milline sektor neid endid rohkem kõnetab.”

Rillo lisas, et  avalikule sektorile on suur väärtus kuulata n-ö süsteemist väljastpoolt noortelt värsket peegeldust ja ettepanekuid. „See on üldjuhul juba omane haridus-ja noortepoliitikas, aga veel üsna võõras teistes sektorites. Tudengite värske ja mõneti kastist väljas lähenemine aitab ka avaliku sektori juba töötavatel ametnikel lahendustele teise nurga alt vaadata.“

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg nentis, et kui temal aitas riigisektorisse tööle sisenemisel erasektori kogemus, siis on väga tore näha, kuidas täna on võimalik avaliku sektori lahenduste keerukat puslet juba koolipingis kokku panna. “Paberite ja tabelite täitmise aeg on möödas ja meil on vaja uut sorti lähenemisviise poliitika kujundamiseks. Näiteks ringmajanduses on ülesandepüstitus kompleksne ja seda enam on meil vaja inimesi, kes suudavad neid kompleksseid küsimusi lahendada,” sõnas Krusberg.

“Selleks, et uued inimesed saaksid avalikku sektorisse tööle tulla ja lisandväärtust luua, on hästi oluline, et õpe muutuks aina praktilisemaks,” leidis Krusberg ja lisas, et “riigiteaduste tudengite minikonverentsil esitletud kaasused andsid noortele aimu, et väljakutsetele ei ole lihtsaid vastuseid olemas ja parim lahendus tuleb erinevaid osapooli kuulates leida.”

Soovid juba täna alustada ühiskondlike väljakutsete lahendamisega?
Kandideeri avaliku halduse ja riigiteaduste bakalaureuseõppesse! Avalduste esitamine SAISis on avatud kuni 6. juulini 2021 kell 12:00.