Tallinna Tehnikaülikooli tootearenduse ja tootmistehnika õppekava tudengite lemmikõppeaineteks on mehhatroonikasüsteemide projektiõpe ja tootmisseadmete integratsiooni praktika. See kõlab päris keeruliselt, kuid tähendab „käed külge“-leiutamiskursust, millised on tudengite südamed võitnud kõikides põhjamaade ülikoolides.
Autor: Mari Öö Sarv
Leiutamise magistrandid on sel korral Robotexi jaoks ja noorte inseneeriahuviliste rõõmuks valmistanud kaks seadeldist: reaktsiooniseina ja elektrilise maastikurula.
Reaktsioonisein on 12-nupuline seadeldis, mis annab lõputult võimalusi oma reaktsioonikiirus või mälu proovile panna. Näiteks tuleb minuti jooksul nupud süttimise järjekorras võimalikult kiiresti kustutada. Või on nuppudele kuvatud numbrid ja neid tuleb vajutada õiges järjekorras võimalikult kiiresti. Või süttivad kõik 12 nuppu ja nad tuleb kõik ükshaaval kiiresti kinni vajutada. Või tuleb nupuvajutusega süüdata lambid samas järjekorras nagu masin ette tegi. Valmis ehitatud riistvara võimaldab veel ja veel eri lahendusi, aga kuidas täpselt tudengid seina programmeerivad ja millised mängud külaliste kätte jõuavad, selgub juba Robotexil.
Maastikurula pole oma olemuselt midagi uut, kuid endavalmistatud sõidukil on poetoodete ees mitu eelist. Esimeseks muidugi leiutamise ja tegemise rõõm. Teiseks on oma mõistuse ja käega valminud rulast kindlasti rohkem sõidurõõmu ja mängulusti kui poetootest. Kolmandaks aga saab ise sõidukit arendades tähelepanu pöörata just nendele aspektidele, mis tegijaile endile olulised – müügiks tehtud asjadel on ju olulisim eesmärk toota võimalikult odavalt ja see sunnib teistes aspektides järeleandmisi tegema. Seda maastikurula arendades oli tudengitele oluline, et see saaks võimalikult kerge – et oleks lihtsam kaasa võtta. Bambusest ja klaaskiust rulalaua alla kinnitati 72 kokkukeevitatud akuelementi ja elektroonika, selle alla tuli põhjakaitse ja peale kena disain.
Mehaanika ja tööstustehnika instituudi teadur ja praktika üks juhendaja Toivo Tähemaa toob aga välja veel ühe leiutamise võlu: see annab võimaluse teha midagi uutmoodi kui seni on tehtud. Võib varieerida lihtsaid parameetreid nagu näiteks toote mõõdud, kaal ja disain, kuid võib lisada ka põnevamaid asju. Näiteks efektsed ning muidu pea nähtamatu rula silmatorkavaks tegevad valguslahendused või tulede süttimine siis, kui väljas läheb pimedaks; heliefektid läheneva sõiduki eest hoiatamisel; tark energiakasutamine nii, et igal juhul piisaks järelejäänud energiast vajaliku vahemaa läbimiseks.
Toivo Tähemaa räägib, et kaasaegne inseneeria hõlmab peaaegu alati mehhaanikat, elektroonikat ja tarkvara – just nagu ülalkirjeldatud seadeldised –, kuid projektiõppes tuleb mängu ka hulk teisi valdkondi nagu ettevõtlus, disain, sport, juura, turundus, logistika jne, just nagu päris elus. Näiteks kui Hiinast ei jõua vajalikud asjad õigeks ajaks kohale või läheb tarvis mõnda väga kallist juppi, siis see tekitab vajaduse (või hoopis võimaluse) kas leiutada taskukohane alternatiiv, otsida rahalisi toetajaid või paluda jupp tootjalt tasuta – selleks on juba vaja müügi- ja veenmisoskust.
Projektiõpe tähendabki lihtsalt öeldes seda, et passiivse „õppejõud-räägib-mina-kuulan“ õppimise asemel lahendatakse aktiivselt püstitatud probleemi. Probleem, mis Tähemaa oma magistrantidele sel korral tõstatas, oli selline: tuleviku tööandjatena tahate väga häid töötajaid; kui loote tehnoloogiahuviliste laste lemmiküritusele Robotexile ägedaid atraktsioone, mis turundavad Tehnikaülikooli kui põnevat õppimiskohta, tulevad noored ja andekad inseneeriat õppima ning teil on tulevikus head insenerid võtta. Nii valmisidki tudengite käes Robotexi jaoks ülikooli esindavad ägedad ja mängulised tooted.
Robotex 2021 toimub juba 5.-7. novembril Saku Suurhallis.