Tallinna Tehnikaülikool

Kui e-kanalite keskuse juhataja Hele-Riin Pihel oma tööpäeva Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetab, algab tal teine elu. Pseudonüümi Birk Rohelend all kirjutab ta luulet, seriaale ja romaane, millest värskeim on äsja trükist tulnud krimipõnevik „Kes tappis Otto Mülleri?“.

Hele-Riin Pihel

See pole sugugi kõik. Kes nautis augustis suvelavastust „Johnny“, avastas kavalehte uurides, et sellegi libreto üheks autoriks on Birk Rohelend. Kes on näinud seriaale „Padjaklubi“, „Lõks“, „Nurjatud tüdrukud“, „Kodu keset linna“ jne, võib üllatuda, et geenitehnoloogi haridusega Hele-Riin, kes 2019.  aastal omandas TalTechis IT magistrikraadi, on ka nende stsenarist!

TalTech tekitas inspiratsiooni kärgatuse

Kuidas sattus värvikas loominguinimene tööle IT-alale ja akadeemilisse TalTechi? Ühiskonnas levib ju siiani arvamus, et kunstnikud-loojad on reaalainetest sama kaugel kui Päike Maast, rääkimata nende nõrkadest digioskustest. Samuti arvatakse, et 40-aastaselt on keeruline noortega võrdselt IT-oskusi omandada, aga Hele-Riin lükkab ka selle müüdi ümber.

„Lõpetasin TalTechi IT teaduskonna magistrikava „Digimuutused ettevõttes“ cum laude. Võin öelda, et see aeg oli kui inspiratsiooni kärgatus või välgatus. Õppejõud olid äärmiselt inspireerivad ja programm väga hästi kokku pandud. Just sealt sain selle julgustava süsti, et tulla ja vaadata, mis töökohti ülikoolis pakutakse. Nüüd olen juba üle aasta töötanud turunduse ja kommunikatsiooni osakonna e-kanalite keskuse juhatajana,“ jutustab Hele-Riin.

Ehkki Birk Rohelend on tiirelnud kakskümmend aastat Eesti kultuurielus, on Hele-Riinil suhteliselt pikk töökogemus ka turundusvaldkonnast, peamiselt meediast, kus ta on kokku puutunud igasuguste formaatidega, olnud nii siin- kui ka sealpool kaamerat. „Tegelikult muutus digiturundus juba umbes seitse aastat tagasi mu põhitööks, olen põhjalikult tuttav Google ja Facebooki köögipoolega. Tehnikaülikooli tööle tulin aga selgelt magistriõppe vaimustuse pealt. Tõsi, kui tulin, siis ma ei oodanud, et töö läheb nii kiiresti tehniliseks kätte, aga pean tunnistama, et mida tehnilisemaks läheb, seda huvitavam minu jaoks on.“ Järjest sagedamini mõtleb Hele-Riin ka doktorantuuri peale, ehkki päris täpset valdkonda ta veel ära otsustanud ei ole.

IT muutub aina laiemaks

Hele-Riin rõhutab, et loominguline töö ja IT sobivad tegelikult ideaalselt kokku. „Ütlen lausa nii, et IT ja stsenaristika on olemuselt väga sarnased. Sa pead suutma ühte asja kirjeldada ühe lausega, ühe leheküljega, aga võib-olla ka neljasaja leheküljega. Kogu aeg on su ees samasugune süsteemi loomise, interpreteerimise, teisendamise, taandamise ülesanne,“ näitlikustab Hele-Riin.

Samas on nii, et üht konkreetset ülesannet on igas ettevõttes üsna lihtne täita, aga kui keegi pöördub murega, mille puhul olemasolevad lahendused ei sobi või kui probleem on märksa laiem, nt on vaja teada, mis oli enne ja tuleb pärast, on vaja mõtestamist ja tervikpilti. Siis võib küsimustega kiiresti jõuda hoopis turunduse, müügi, inimkäitumise või psühholoogia valdkonda, ja selgub, et neid IT-taustaga inimesi, kes oskavad laiemat probleemi lahendada, on vähe. Niisiis vajab IT-valdkond järjest laiemat vaadet ja rohkemaid oskusi.

„Digimuutused ettevõttes erialana on väga äge selles osas, et sinna tulid õppima inimesed, kes ei ole IT taustaga. Me saime väga head teadmised süsteemidest äriloogika ja andmeteaduseni. Aga tõeliste kitsaskohtade lahendamiseni jääb ikka veel tükk maad. Mul on tore klassivend Riho, kes on töötanud eluaeg IT-alal. Kui mina ja Riho kokku saame, kohtume justkui kahe maailma serval: mina tean seda, kuidas käituvad inimesed, kuidas nad veebilehele jõuavad ja mida nad seal teevad; tema tunneb kogu seda tehnilist poolt, mis jääb inimsilmale nähtava osa taha. Küsimus on, kas see tehniline pool hakkab muutuma loomingulisemaks, integreeritumaks teiste, nö pehmete valdkondadega? Usun, et vastus on jah, maailmas liiguvad asjad selles suunas ulmeliselt kiiresti. Selle järele, kuidas turundus, psühholoogia ja IT omavahel kokku viia, on tänapäeval Eestiski karjuv vajadus.“

Kui paljud Tallinna Tehnikaülikoolis teavad, et värvikas ja hoogne veebiekspert, kes tegutseb entusiastlikult selle nimel, et ülikool oleks internetis nähtavam, info kättesaadavam, veebilahendused kasutajasõbralikumad, on ühtlasi Eestis tuntud luuletaja, kirjanik, stsenarist?

„Arvan, et tehnikaülikoolis teavad seda väga vähesed,“ pakub Hele-Riin, kes enda sõnul ei pea seda ka oluliseks. „Pigem on mind elus üllatanud, kui selgub, et inimesed teavad mind. Hoopis see on hästi imelik hetk. Mind teavad rohkem näitlejad, produtsendid, lavastajad – need, kes toodavad filme või telesarju.“

Kes tappis Otto Mülleri?

Ka tema uus krimiromaan „Kes tappis Otto Mülleri?“ jõuab peagi teleseriaalina vaatajate ette. Romaani kirjelduses seisab: „Sume suveöö on vaevu jõudnud mõisaperemehe sünnipäevale sametise joone alla tõmmata, kui majas kärgatab lask. Otto Müller, keda kõik teadsid, aga vähesed armastasid, on surnud.“

Kes Mülleri tappis, selgub raamatut lugedes, aga kas mõni kolleeg võib enda käitumist või iseloomu ära tunda mõnes tegelaskujus? „Romaanis „Kes tappis Otto Mülleri?“ küll mitte, sest selle kirjutamist alustasin ammu enne siia tööle tulekut, aga edaspidi võib seda küll juhtuda, sest kirjanik leiab inspiratsiooni ikka elust enesest,“ naerab Hele-Riin.