Tallinna Tehnikaülikool

Liisa Arro kaitses 2019. aastal magistrikraadi rakendusfüüsikas ning soovitab tänastele tudengitele seda eriala mitte karta: füüsikutele on kõik teed valla, rakendusvõimalusi on väga palju ning sissetulek võib olla selgelt üle keskmise. Samuti annab ülikool sidemed, mida hiljem on palju raskem luua. 

Liisa Arro

Arro jutustab, et astus 2014. aastal TalTechis bakalaureuseõppesse ning jätkas kohe pärast lõpetamist õpinguid magistriõppes, mille lõpetas 2019. aastal. Tänaseni laulab ta Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilises Naiskooris ning tema abikaasa, kellega just õpingute ajal kohtus, laulab Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilises Meeskooris.

"Olin alati selline pisut aktiivsem tudeng," meenutab Arro. "Mäletan, kuidas esimesel õppeaastal paluti mul korraldada iga-aastast motivatsiooniüritust. Tolleaegne tuutor soovitas mul käia läbi erinevate õppejõudude juurest, et saada raha ürituse korraldamiseks. Nii ma siis käisingi peale tunde arglikult uste taga ning muudkui küsisin, et kas oleksite nõus toetama." Õppejõud olid muidugi juba asjaga kursis ja heameelega valmis toetama, kuid temal endal kogenematu esmakursuslasena oli küll natuke veider tunne sedaviisi küsimas käia.

Arro on olnud ka teaduskonna üliõpilaskogus ning osalenud ülikooli satelliitprojektis, mille eesmärgiks on, et noored saaks reaalseid teadmisi ja kogemusi inseneeriast ning kosmosetehnoloogiast. "Minu ülesandeks oli valida välja päikesepaneelid ning tegin hiljem ka oma lõputöö päikesepatareide, nende valimise ja toimimise teemal," räägib Arro.

Abikaasaga palju ühiseid huvisid

Arro õppis oma tulevase abikaasaga sama eriala. "Leidsime teineteist bakalaureuseõpingute kolmandal aastal," jutustab ta. "Lisaks laulmisele avastasime, et meid mõlemaid huvitab ka fotograafia." Abikaasa käis tol ajal käis sageli öösiti koos sõpradega pildistamas. "Mulle tundus see väga äge ja küsisin, kas ma võiksin ka kaasa tulla," ütleb ta. "Kahjuks ta tol korral väga pildistamisega tegeleda ei saanud, sest pidi rohkem jälgima, et mina kusagil ei kukuks ega oma luid-konte murraks."

2018. aastal juba abielluti ning 2019. aastal sündis paarile laps. „Sain lapse vahetult peale magistrikraadi, seega ei pidanud päris väikese lapse kõrvalt enam kooliasju tegema. Kuid tõsi on, et raseduse tõttu mõned hinded pisut kannatasid. Halb enesetunne langes just sessi ajale, kõikidele eksamitele enam nii suurt tähelepanu ei suutnud pöörata. Eesmärk oli, et saaks lihtsalt tehtud. Hiljem mõtlesin küll, et oleks saanud ikka paremini teha kuid väärtushinnangud muutuvad vastavalt olukorrale ja sel hetkel tundus, et elus on palju olulisemat kui see kas sain nüüd ühe eksami hindeks 3 või 5,“ meenutas Arro.

Praegu leiab ta, et lihtsam on juba raseduse hilisemas faasis teha mitu asja kuna enesetunne on tegelikult palju parem aga samas inimesed näevad, et oled lapseootel ja seega pigem üritavad igati aidata. „Lisaks on magistri viimane semester puhtalt lõputöö jaoks seega sain asju teha vastavalt endale sobivale ajakavale. Mis puudutab õppetööd, siis soovitan alati valida juba varakult mingi teema, mis huvi pakub ning sellega tegeleda, et lõpuks oleks sellest lõputöö kirjutamine võimalikult lihtne,“ soovitas ta. 

Füüsikat tasub kindlasti õppida

Tema jaoks oli gümnaasiumis selge, et tahab ülikoolis õppida mingit reaalteaduse eriala. Kuna tema koolis käidi Tehnikaülikooli ka korduvalt tutvustamas ja see oli  kodule kõige lähem ülikool, siis tundus kuidagi loogiline oma otsinguid just sealt alustada. Ilmselt mängis rolli ka mugavus, et ei peaks teise linna ehk Tartusse kolima. „Hiljem selle üle mõeldes leian, et tegin õige valiku kuna mind huvitab tootearendus ja pigem tehnilisemad valdkonnad, siis Tehnikaülikool tundub just see õige koht,“ sõnas Arro.

Sealt edasi eriala valimine käis üsna lihtsalt kuna ta kõhkles matemaatika ja füüsika vahel, kuid esimest TalTech ei paku. Seega sai erialaks tollase nimega Tehniline füüsika.

Arro usub, et rakendusfüüsika andis talle kõvasti tehnilist taipu juurde ning arendas loogilist mõtlemist - neid mõlemaid kasutab ta ka oma praegusel töökohal. „Füüsika kraad annab väga palju loogilist mõtlemist ning oskust lahendada probleeme ehk suurte ja keeruliste probleemide jagamine väikesteks, mida oskad juba lahendada,“ leiab ta. Seda läheb vaja igal kõrgemal töö positsioonil, olgu see siis inimeste juhtimine, arendusprojekti vedamine või keeruliste süsteemide parandamine.

"Tänu õpitule oskan näha probleeme ja seoseid, mida muidu ei oleks ilmselt märganudki," on ta veendunud. "Soovitaksin tänastele tudengitele kindlasti julgemalt füüsika eriala valida, kuna see pakub väga palju erinevaid rakendusvõimalusi ja kõik teed on valla ning võib tagada ka üpris korraliku sissetuleku."

Siin sõlmitud sidemed aitavad kogu elu

Arro märgib, et ala on lai ja piiranguid vähe. "Seda ei tohiks karta, kuid samas peaks olema kindlasti mingi huvi selle vastu, kuidas asjad toimivad," ütleb ta. "Kui puudub igasugune huvi ja uudishimu ning motivatsioon, siis ei ole mõtet seda ka õppida, siis on karta, et ala käib üle jõu ja on oht kergesti välja langeda." Ta lisab, et ka tema enda kursusel oli väga palju neid, kellel kahjuks jäi lõpetamata. 

Ja kui juba ülikoolis olla, siis üksi nurka ei tasu jääda. „Nii perekonna kui ka karjääri jaoks on oluline end ümbritseda õigete inimestega ja peale ülikooli on seda lihtsalt palju raskem teha. Koolis on iga semester uued ained, uued õppejõud ja uued inimesed sinu ümber,“ julgustab ta teisigi sidemeid looma.