Sadamaehitus on üks osa ehitussektorist, mis on oluliselt seotud merekeskkonna kasutamisega ning lisaks kliimamuutustele peab selles arvestama ka regionaalsete keskkonnamõjudega. Hästi toimiv väikesadam on tõmbekeskus, mis võimaldab tegeleda lisaks kalandusele ka merekultuuri arendamisega. Eesti majanduse ja ekspordi arengu seisukohast on kaupade transport läbi Läänemere sadamate üks võtmeküsimusi.
TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudis kaitstud Nelly Oldekopi doktoritöös “Investigation of the eddy viscosity for a breaking wave in the surf zone” (Turbulentse viskoossusteguri määramine murdlaine piirkonnas ranna-alal) keskenduti rannikumere murdlainete dünaamika uurimisele. See on üks veepinna protsesside modelleerimise probleemülesanne rannikumeres, sest just murdlainete tekitatud turbulents kahjustab meie piirkonnas sadamaehitusi enam.
Doktoritöö autor, TalTech Eesti Mereakadeemia rannikumere inseneritehnika aine külalisõppejõud Nelly Oldekop: „Doktoritöös suunasin fookuse murdlainete projekteerimisele sadamaehituse projektide koostamisel. Kui seni on projekteerimises kasutatud valdavat nn valemimudeleid, siis meie uurisime kaasaegsemaid – võrranditel tuginevaid teoreetilisi mudeleid (nn Boussinesq mudel)“.
Doktoritöö analüüsi alusena kasutati TalTechi vabapinnalainete füüsilise mudeli mõõtmisandmeid. Tulemusest selgus, et pinnalaine liikumisel ja murdumisel labori kaldpõhjaga rennis varieerub voolamise turbulentne viskoossustegur nii ajas kui ka ruumis märksa keerulisemalt, kui senised rannikuprotsesside teoreetilised mudelid siiani seda arvestanud on.
“Esiletõstmist väärib doktoritöö tulemusena saadud praktiline lahendus murdlainete turbulentsiga (kui ühe enim sadamaehitisi lõhkuva jõuga) seotud dünaamika modelleerimisel. Kasutades kaasaegseid, aga töö käigus veelgi täiustatud teoreetilisi mudeleid sadamaehitiste projekteerimisel, on võimalik paremini arvestada turbulentsi tekkimisega merepõhja ja veepinna piirikihtide koostoimes“, selgitab Oldekop.
Pikemas perspektiivis on selles valdkonnas eesmärk täiustada settetranspordi ja heljumi leviku matemaatilisi mudeleid, et täpsemini määrata süvendus- ja kaadamistööde mõjuala. „Sadamaehituses on ülimalt oluline arvestada veealuse settetranspordiga, st liivaterade, kiviklibu vms ümberpaiknemisega veekogu pinnalainete mõjul“, lisab Nelly Oldekop.
Doktoritöö juhendajad olid dotsent Janek Laanearu (TalTech) ja Toomas Liiv (Corson OÜ).
Oponendid olid Professor Ping Dong (University of Liverpool) ja Professor Boriss Gjunsburgs (Riga Technical University).
Doktoritöö on avaldatud TalTechi raamatukogu digikogus.
Lisainfo TalTech Eesti Mereakadeemia Merenduskeskuse külalisõppejõud Nelly Oldekop, nelly.oldekop@taltech.ee
Kersti Vähi, TealTechi teaduskommunikatsiooni spetsialist