Martin Simon on kaitse ja julgeoleku valdkonnaga aktiivsemalt kokku puutunud alates 2014. aastast, mil ta astus Eesti Kaitseliidu liikmeks. Mäletatavasti algas sel aastal Venemaa agressioon ja rünnak Ukrainale, mille käigus kasutati droone. See tähendas, et julgeolekuarhitektuuri senine status quo pidi hakkama muutuma. Paraku ei teinud läänemaailm tekkinud olukorrale reageerimiseks suurt midagi.

Kaitseliitu astudes otsis Simon mõttekaaslasi, kes on samuti võimelised nägema droonidest tulenevat ohtu ja vajadust kaitsetööstuse kaudu sellele reageerida. Kuna Simon oli varasemalt droonidega hobi korras kokku puutunud ning õppinud aerodünaamikat ja tehisintellekti, oli tema meelest näha, et droon on efektiivne tööriist, mille puhul on jäänud täitmata suur lünk.

Magistritööga tankide vastu

Oma magistritöös otsis Simon vastust küsimusele, kuidas töötada tehisintellekti abil välja optimaalne droon, mis suudaks tulemuslikult kanda lõhkepaketti. See viis välja esimeste katseteni. 2017. aastal osales Simon Tartus kaitseteemalisel häkatonil, kus keskenduti drooni tankivastasele ründevõimele.

Seejärel oli Simonil võimalus osaleda TalTechi kosmosekeskuses kahe satelliidi arendamisel, mis viis ta kokku satelliidiseirega. Esimesed projektid TalTechis keskendusid sellele, kuidas tuvastada konteinerlaevu võimalikult väikese arvutusvõimsusega ning kuidas seda protsessi satelliidi abil läbi viia.

Järgnes tegevjuhi roll kaitsetööstuse ettevõttes Marduk OÜ, et arendada välja droonitõrje süsteeme. Seejärel asutas Simon ettevõtte Falconers OÜ, mille eesmärk on tegeleda kosmosealastest andmetest tulenevate probleemidega.

Falconersi jaoks oli oluline teetähis Eesti Kaitseministeeriumi arendustoetus, mis andis selgelt märku, et aetakse õiget asja. Toetuse käigus uuriti multispektraalsete vahendite abil raskestituvastatavaid objekte – üheks eesmärgiks sai tuvastada kamuflaaže. Uuringust arenes välja tooteidee.

Täna arendab Falconers tehisintellekti, multispektraalsete lahenduste ja edge computing’u ehk serva-arvutuste abil kaugseiret ja sensoritehnoloogiat. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad näiteks põllumajanduses, metsanduses ja piirivalves kasutatav kaugseire- ja sensorite sulandamise platvorm Forsait ning optiliste vahendite abil kamuflaaže ja muid raskesti märgatavaid objekte tuvastav HawkEye. Lisaks on Falconers Hollandi droonitõrjesüsteemi Magus C-UAS koostööpartner ja edasimüüja.

Võib öelda, et mida täpsemaks on saanud Falconersi pakutavad tooted, seda enam näeb ettevõte ennast komponente pakkuva lülina kaitsetööstuse ahelas. Lähemal ajal on toimumas ka arendatava toote testimine Ukrainas.

Sobiv nišš kaitsetööstuses

Martin Simoni sõnul seisab terve kaitsetööstus suure küsimuse ees: kuidas haarata ja filtreerida olemasoleva riistvara abil välja olulist infot? Seejuures on vaja algoritmid kokku pakkida ning arvutusprotsessi skaleerida.

Serva-arvutussüsteemide arendused on oma ideaalist veel kaunis kaugel. Kogu inseneeria kujutab endast kompromisside kunsti, mille käigus balansseeritakse pidevalt seadme eesmärgi ja tegeliku võimekuse vahel.

Üheks lahenduseks oleks keskenduda kompleksse süsteemi arendamise asemel lihtsatele asjadele, et mõista tehisintellekti või seadme minimaalset võimekust ja keskendudagi kõigepealt sellele. Tõsi, niivõrd lihtsat ja toimivat tehnilist lahendust, mis pakuks kliendile ühtlast väärtust, võib olla keeruline lihvitult välja töötada, eriti kui Euroopa ja USA suured ettevõtted on kaasanud taolistesse tehnoloogilistesse arendustegevustesse tohutult rahalisi ja inimressursse.

Eesti kaitsetööstusettevõtte jaoks on tegu kindlasti ebavõrdse keskkonnaga. Samas tõstatub suurte ettevõtete puhul õigustatud küsimus – kuidas suudavad nad varem investeeritud rahalise ressursi tagasi teenida.

Kindlasti on näha, et kaitsetööstuse turul on suur potentsiaal, samas saab optimaalsete toodete asjus esitada palju küsimusi. Näiteks on ukrainlased valmistanud enda sõjavälja tarbeks öövaatlusvõimekusega, ent sertifitseerimata seadmed, mis maksavad kõigest ca 300 eurot. Selliste artefaktide kõrval on aga olemas Euroopas toodetud ja standardiseeritud, ent kallid süsteemid. Seega tuleb mõelda, millist toodet kellele parasjagu tehakse ja missugust toodet on võimalik praegu võimalikult hästi valmistada. Eelarvestajad peavad kõikjal maailmas, sh Eestis, langetama otsuseid, mis aitaksid saada igast sendist kätte võimalikult palju kaitsevõimet.

Falconersi plaan on pärast testimisperioodi hakata toodet müüma ning sõlmida lepinguid Euroopa koostööpartneritega. Eesmärk on viia toode TRL 9 tasemelt (Technology Readiness Level 9 – tehnoloogia üheksas valmidustase) riiulilt kättesaadava komponendini, mida saab turul pakkuda. Igal vaatlust teostaval droonil on küljes sensorid ning üha olulisemaks muutub küsimus, kas kasutada Euroopa päritolu komponente. Lõpliku otsuse määrab siiski turg.Praegune prototüüp ja selle komponendid valmisid Euroopa Kaitsefondi kinnise projekti käigus.

Falconers kavatseb Tallinnas sisse seada kohapealse tootmise. Seejuures tuleb sobivate ruumide valikul silmas pidada erinevate turukõlbulike seadmete arendus- ja tootmisviiside võimekust. Kagu-Aasiast ja USA-st pärit komponentidele on vajadusel olemas ka Euroopa alternatiiv. Siinkohal on Falconersile oluline luua ja hoida häid suhteid Euroopa sensoritootjatega, et teha nendega erinevate arendusprojektide alast koostööd.

Martin Simon on kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate tuleviku suhtes optimistlik. Nende turuosa ja potentsiaal on kasvamas. On oluline, et toode looks väärtust ning et see tuleks turule õigel ajal. Euroopa peab kasutama oma kaitse ja julgeoleku valdkonnas kogu potentsiaali, seda enam, et põhivaenlase suhtes on võimalik saavutada tehnoloogiline ülekaal.

TalTechil on koos Falconers OÜ-ga käsil mitmed kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate valdkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojektid, mida viiakse läbi Euroopa Kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) 2021–2027 programmis.

TalTechi koostöö kaitsetööstuse ettevõtetega

Tallinna Tehnikaülikool teeb kaitsetehnoloogiate arenduses koostööd mitmete ettevõtetega, sealhulgas Nortali, Frankenburgi ja Spacewave’iga.

Nortal näeb sellises ühistegevuses suurt võimalust. Ettevõtte ärijuht ja TalTechi vilistlane Peeter Smitt märgib, et kuigi Eesti avalik sektor on maailmas digiteerimise esirinnas, on riigikaitse digilahendused jäänud ajale jalgu. See pole ainult Eesti, vaid laiem rahvusvaheline probleem.

Smitti sõnul ilmneb kaitsevaldkonna peamine kitsaskoht vananenud ja eraldiseisvates IT-süsteemides, mis ei võimalda sujuvat andmevahetust. Avalikus sektoris on suudetud standardiseerida protokolle ja automatiseerida info liikumist, kaitsesüsteemides aga on protsessid endiselt killustatud ja sageli manuaalsed. „Kui turvameetmed on liiga jäigad, halvendab see operatiivset tegutsemisvõimet. Kui need aga lõdvenevad, tekivad tõsised julgeolekuriskid,“ kirjeldab Smitt.

Smitt usub, et kaitsevaldkond võiks võtta eeskujuks avaliku sektori digiteerimise, rakendades näiteks X-tee-laadseid lahendusi. See eeldab aga poliitilist tahet, investeeringuid ja ekspertiisi. Hiljutine ligipääs NATO hangetele annab Nortalile võimaluse osaleda rahvusvahelistel konkurssidel, mis seni olid avatud vaid akrediteeritud ettevõtetele. Smitt loodab, et see avab uksi ka teistele Eesti IT-firmadele.

Tema hinnangul on kaitsetööstuse digiteerimises palju arenguruumi ning Eesti ettevõtted saavad siin rakendada oma kogemusi. Smitt peab oluliseks ka ülikoolide rolli: „Uued ideed ei teki iseenesest – neid peab keegi välja mõtlema. Ülikoolidel on selleks ressurssi ja ettevõtted ootavadki neilt värskeid lahendusi.“

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.