Kui sa oled nagu mina, siis oled unistanud võlupallist, mis teab kõiki vastuseid ja juhendab sinu igat otsust. Sellise palliga oleks elu nii lihtne, sa ei teeks kunagi vigu ja oleksid tõenäoliselt iseenda parim versioon. Mis siis, kui ma ütlen, et oleme peaaegu seal ja see võib varsti saada reaalsuseks? Tehisintellekt on juba hakanud ümber kujundama meie töö- ja õppemeetodeid, samuti meie igapäevaelu, ent minu veendumus on, et see on vaid lähtepunkt ning ees ootab midagi veel suuremat ja murrangulisemat. Arvan, et 5-10 aasta pärast muudab see paljude töökohtade maastikku, muutes ettevõtteid efektiivsemaks, olemasolevad ärimudelid aeguvad ja asendatakse uutega. 

Eesti ettevõtjad oskavad tehisintellekti väärtustada

Viisin TalTechis oma MBA õpingute osana läbi uurimuse Eesti ettevõtete kogemustest tehisintellektiga ja sooviksin jagada oma järeldusi. Intervjueeritud ettevõtete üldine meeleolu tehisintellekti suhtes on väga positiivne ja mõned Eesti ettevõtted juba kasutavad tehisintellekti eeliseid. Viimase aasta jooksul oleme näinud tehisintellekti kasutamise märkimisväärset suurenemist tänu tööriistadele nagu ChatGPT ja Midjourney, mis on muutumas ettevõtete tegevuse lahutamatuks osaks. Näiteks Kaubamaja ajakirja Hooaeg kevad 2023 esikaas loodi tehisintellekti abil. Tehisintellekt on leidnud väärtusliku koha ka tootearenduses ja e-kaubanduses. Eesti juhid kasutavad tehisintellekti tööriistu uute ideede genereerimiseks ja nende uute ideede visualiseerimiseks. Samuti toodete kirjelduste, nimede ja tõlgete genereerimiseks. Teised kasutavad tehisintellekti tööriistu turuanalüüsi tegemiseks ja isegi ettevõtte pikaajalise strateegia loomiseks. Peaaegu iga juht, kellega olen arutanud, ütles, et nad ei kasuta enam Google'it, nad küsivad ChatGPT-lt. 

Kiiremad võidavad rohkem

Kuid siiski, võrreldes teiste riikidega, kasutab Eestis tehisintellekti ainult väga piiratud hulk ettevõtteid. Oma uurimusest järeldasin, et juhtkonna toetuse puudumine, kõrged kulud ja ettevõtte andmete puudumine on peamised takistused tehisintellekti kasutuselevõtul. Samuti leidsin, et mõiste „ilma andmeteta, ei ole tehisintellekti“, ei ole tingimata tõsi. Tehisintellekti valdkonna viimased läbimurded annavad alternatiivseid uusi viise tehisintellekti lahenduste loomiseks, mis aitavad neid väljakutseid ületada, muutes tehisintellekti lahendused kättesaadavamaks ja taskukohasemaks ning need, kes astuvad esimese sammu, võidavad kõige rohkem. Kuid muidugi on kõigel oma pahupool ja tehisintellekt ei ole erand. Tõenäoliselt muudab tehisintellekt mõned töökohad ja rollid üleliigseks ja ettevõtete efektiivsemaks muutmine tähendab mõne töökoha kaotamist. See on paratamatu, kuid olen optimist ja usun, et oleme uskumatult loomingulised ja leiame uusi asju, mida teha. Sellele, kuidas meie ühiskond ja majandus nii suurte muudatustega toime tulevad, peaks riikide ja ettevõttete juhid juba praegu mõtlema. Usun, et järgnevatel aastatel näeme edulugusid ettevõtetest, kes on kasutanud tehisintellekti eeliseid ja tehisintellektist saab igapäevaelu kõige mõjukam ja kasulikum tööriist igapäevaelus.  

Algamas on uut moodi ajastu ja praegu võib olla parim aeg millegi uue loomiseks. Loodan väga, et nii mõnigi edulugu sünnib siin Eestis ja selle juhtumiseks peame meie ettevõtete juhtide ja ühiskonnana olema avatumad sellistele uuendustele nagu tehisintellekt.