Tallinna Tehnikaülikool

2024. aastal alustas FinEst Targa Linna Tippkeskus targa linna ideekonkurssi neljanda vooruga. Nüüdseks on konkurss jõudnud kuue finalistini! Need kuus tiimi on hoolikalt valitud ja kõigil on potentsiaali olulist osa linnaelust paremaks muuta.

Pühendunud teadlaste ja partnerlinnade koostöös täpsustatakse nüüd lahenduste ideid, arendusplaani ja suheldakse võimalike klientidega nende vajaduste täpsustamiseks. 30. aprilliks 2025 koostavad praegused finalistid lõplikud pilootprojekti plaanid.  

3,7 miljoni euro suuruse investeeringuga rahastatakse kuni nelja pilootprojekti, mis keskenduvad interdistsiplinaarsele lähenemisele uuenduslike ja teadusmahukate lahenduste väljatöötamisel. Projektide eesmärk on luua toimiv toode või teenus ja tagada mastaapsus, mis võimaldab loodavat lahendust kasutada paljudes piirkondades üle maailma.Iga projekt edendab rahvusvahelist koostööd, kaasates vähemalt ühe pilootlinna Eestist ja ühe mõnest teisest riigist.

Saage tuttavaks 2024. aasta ideekonkursi põnevate finalistidega! 

Valgustuse nanovõrgud (Lighting Nanogrids)

  • Lahenduse juhid: Andrei Blinov, Toivo Varjas ja Tarmo Korõtko TalTechist; Dmitrii Ingi Aalto Ülikoolist.
  • Partnerlinnad: Tallinn ja Kuressaare, Eesti; Jablonec nad Nisou, Tšehhi.
  • Võimalikud kommertsialiseerimispartnerid: Huna srl, Solintel OÜ
  • Esialgne väljakutse: Efektiivsem tänavavalgustus

Eesmärk on lahendada tänavavalgustuse väljakutsed, muutes traditsioonilise sisse- ja väljalülitusmudeli paindlikuks ja mitmekülgseks kontseptsiooniks – tänavavalgustuse nanovõrguks. Optimaalse energiatarbimise ja elanike mugavuse tagamiseks peab üldvalgustus olema võimeline kohanema erinevate välistingimustega paindlikumalt kui lihtne sisse- või väljalülitamine. Automatiseeritud ja teadlike otsuste abil avaliku valgustuse hämardamine ning värvitemperatuuri reguleerimine võib suurendada inimeste ohutust tänaval liikumiseks ja vähendada energiakulu. 

Tänavavalgustuse infrastruktuuri pikkade passiivsusperioodide tõttu avaneb võimalus kasutada neid ressursse lisateenusteks, näiteks liikumisseadmete laadimisjaamade rajamiseks. Selliste muudatuste rakendamine eeldab täiustatud kontroll- ja juhtimissüsteemide väljatöötamist, mis võimaldaks tõhusat järelevalvet ja ressursside haldamist.

Kuna energiatõhusus on kohalike omavalitsuste üks prioriteete, võiks üleminek alalisvoolu toiteallikatele olla oluline strateegia energiatarbimise vähendamiseks ja energiakvaliteedi parandamiseks.

Tark veeliikluse süsteem (Smart Water Traffic System)

  • Lahenduse juhid: Inga Zaitseva-Pärnaste, Pentti Kujala, Tarmo Soomere, Heiko Herrmann TalTechist.
  • Partnerlinnad: Pärnu, Eesti; Joensuu, Soome.
  • Esialgne väljakutse: Veeliiklus jõel

Tark veeliikluse süsteem kasutab poide ja digitaalsete paneelide võrku, mis toimivad taastuvenergia, näiteks tuule- ja/või sonartehnoloogia abil. Poid koguvad andmeid veeliikluse kohta, sealhulgas veesõidukite liiklustihedus, kiirused ja hüdrometeoroloogilised tingimused nagu lainetus ja ilmastikuolud. Kogutud andmed töödeldakse reaalajas ja tehakse kasutajatele kättesaadavaks eri kanalite kaudu:

  • Paigaldatud digitaalsed paneelid. Suured LCD-paneelid, mis on paigutatud jõekallastele ja sildadele, kuvavad reaalajas olulist teavet nagu kiiruspiiranguid, ilmastikuolusid, lainetust, sündmuste graafikuid ja ohutussoovitusi.
  • Mobiilirakendus. Projektis arendatav kasutajasõbralik mobiilirakendus võimaldab esitada sama reaalajas teavet otse veeliikluses osalejate seadmetesse, aidates neil ajakohast infot saada.

Loodusõnnetustele vastupanuvõime arendamise vahendid linnadele (Natural Hazard Resilience Toolkit for Cities)

Loodusõnnetustele vastupanuvõime arendamise lahendused linnadele, et toetada õigeaegset kriisijuhtimise otsustusprotsessi, luuakse koostöös ja tuginedes CCI (Collaborative and Community Intelligence) põhimõtetele.

Kuna õigeaegne teave on olulisim ressurss, ühendab loodav lahendus kohapeal kogutud andmeid nii sensoritelt (nt üleujutuste puhul veetaseme ja -suuna muutuste tuvastamine) kui ka kodanikelt, kes on kriisiolukorras. Projektis arendatakse välja nii tehnilisi kui ka mitte-tehnilisi komponente. CCI platvorm ühendab alt-üles ja ülalt-alla suunatud teabe, võimaldades analüüsida kohapealt tulnud andmeid suuremas mastaabis. See võimaldab saada olukorrast parema ülevaate ning teha tõhusamaid otsuseid kõikidel tasanditel.

Kodanike kaasamine nii olukorra analüüsimisel kui ka andmete esitamisel aitab tõhustada kommunikatsiooni ja otsustamist. See võimaldab linnadel tõhusamalt hallata loodusõnnetuste, näiteks üleujutuste, põhjustatud kriise.

Vanade hoonete taaskasutamine (Reusing old buildings)

  • Lahenduse juhid: Simo Ilomets, Ergo Pikas ja Wolfgang Dieter Gerstlberger TalTechist.
  • Partnerlinnad: Tallinn ja Valga, Eesti; Cēsis, Läti.
    Lisaks on koostööpartneriks Hundipea kinnisvaraarendus.
  • Esialgne väljakutse: Vanade hoonete taaskasutamine

Digitaalne ringmajanduse ehitusplatvorm tegeleb ringehituse takistuste lahendamisega, võttes arvesse organisatsioonilisi (nii erasektori, linna kui ka riigi tasandil), tehnilisi, õiguslikke, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte ning keskendudes ehitussektori digitaliseerimisele.

Lahendus hõlmab kogu protsessi haldamist, alates ehitise lammutuseelsest auditeerimisest kuni uue ehitise kasutuselevõtuni.

Linnapuud (Tree City)

TreeCity loob algoritmilised 3D-mudelid puujuurtest, mida kasutatakse linna digitaalsete kaksikute arendamisel. Koos sellega töötatakse välja andmekogumise ja mudelite uuendamise protseduurid, juurte kasvuprognooside mudelid ning lahendused andmevormingute ja koostalitlusvõime tagamiseks. Need mudelid täiendavad maapealseid algoritmilisi 3D-puumudeleid, aidates modelleerida puude elukaart ja heaolu.

Linnaplaneerijad ja teised partneritd saavad puujuurestikke ja nende vajadusi vaadelda, kasutada ja uurida 3D-linnamudelite, digitaalsete kaksikute ning VR/AR-rakenduste kaudu.

Tehisintellektil põhinev teede märgistuste jälgimise lahendus (AI-Powered Roads Monitoring Solution)

  • Lahenduse juhid: Juhan Ernits, Uljana Reinsalu ja Jeffrey Tuhtan TalTechist.  
  • Partnerlinnad: Tartu, Eesti; Burgas, Bulgaaria; Kuldiga, Läti.
  • Esialgne väljakutse: AI tänavamärgistuse jälgimiseks

Tehisintellektil põhinev lahendus tänavakattemärgistuste automaatseks tuvastamiseks võimaldab nende seisukorra automaatset hindamist ja uuenduste planeerimist. Andmemudelis kasutatakse droonifotosid, 360-kraadiseid fotosid koos vastavate projektsioonidega ning maismaapõhise mobiilse kaardistamise abil kogutud andmeid.

See mitmekülgne andmestik võimaldab täpset ja õigeaegset tänavakattemärgistuste inventeerimist ja kulude kontrolli all hoidmist, sest kasutatakse juba kogutud andmeid.

Loe rohkem targa linna ideekonkursi kohta!

Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm.“