Henry Patzig, targa linna tippkeskuse tulemusjuht 

Kellele tarka linna vaja on? Et sellele küsimusele vastata, proovin sõnastada ühe paljudest võimalikest definitsioonidest. Kuna targa linna mõiste on kasutuses äärmiselt paljudes valdkondades, on selle üheselt defineerimine üsna keeruline. Kui  termin 2007. aastal kasutusele võeti, defineeriti tarka linna kui inimväärtuste, sotsiaalse kapitali ja infotehnoloogia infrastruktuuri sidumist, mis võimaldaks jätkusuutlikku majandusarengut ja elukvaliteedi tõusu¹. Nüüd näeb Euroopa Komisjon selle termini all lisaks ka kliima eesmärkide täitmise võimalust ja lahendust rahvastiku kasvamisest, vananemisest ja linnastumisest tulenevatele väljakutsetele.  

Seega tark linn on koht, kus mitmed infomatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused on integreeritud selleks, et tagada efektiivsem ressursikasutus ja madalamad emissioonid, kuid samas täita elanike vajadusi ning tõsta nende elukvaliteeti. See puudutab paljusid linna valdkondi, sh transport, energia, ringmajandus, tervishoid, hooned, linnaplaneering, valitsemine jm. Kui algselt olid elanikud paljuski dehumaniseeritud sensorid või andmepunktid, mida arvestada strateegiate ülesehitamisel, siis viimase trendina tuuakse üha enam sisse inimeste aktiivset kaasamist nende süsteemide loomesse ja valitsemisse, mis võimaldaks saavutada laialdasemat positiivset mõju kogukonnale. Selgub, et kõige rohkem on tarka linna vaja just meil, linnaelanikel. 

Kui targad on Eesti linnad? 

Möödunud suvel küsis FinEst Twins targa linna tippkeskus 36 Eesti linnalt ja omavalituselt viis lihtsat küsimust targa linna temaatikaga seotud väljakutsete kohta. 

Küsimused keskendusid viiele valdkonnale: liikuvus ja transport; hooned ja linnaplaneering; energia, andmed ning valitsemine. Targa linna mõistet küsimused ei defineerinud, et jätta selle tõlgendamine vabaks. See andis meile võimaluse näha vastajate ettekujutust targast linnast ning probleemidest, mida see tekitab või lahendab.  

Eesti omavalitsused küll suures plaanis mõistavad väga hästi, mis on tark linn ja neil on suur huvi aktiivselt vastavatesse projektidesse panustada ja selles vallas edasi pürgida.  

Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, on ellu viidud kümneid erinevaid projekte. Näiteks Tartus on panustatud tarka transporti – võetud kasutusele CNG bussid, tehtud bussiliinide efektiivsusanalüüs, mis kombineeris mitmeid andmestikke (sh mobiiliandmed) ning ühistranspordiga on ühendatud elektrijalgrataste võrgustik.  

Tallinnas on 45 ristmikule paigaldatud targad foorid, mis muudavad ühistransporti kiiremaks ja tõhusamaks, kuna annavad foorides sõidueelise ühistranspordi sõidukitele. Lisaks on ka mitmed väiksemad omavalitsused näidanud head algatusvõimet. Näiteks Elvas võeti kasutusele oma äpp, et parandada valitsuse läbipaistvust ja suhtlemist elanikega. Lääne-Harju vallas toimib hästi kogukonnakomisjon, mille eesmärgiks on valla infovahetusele ning sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasa aitamine.  

Hoolimata nendest pingutustest Eesti linnad targa linna pingeridade esiotsas ei figureeri. Näiteks SMART CITIES INDEX 2019  ja IMD-SUTD Smart City Index Report 2020 järgi on Tallinna positsioon vastavalt 74. ja 59. Olgu mainitud, et väga edukad targa linna arendustes on meie põhjanaabrid. Nii Helsingi, Stockholm kui Oslo nopivad kohti tabelite tipus. 

Kuidas on nii, et maailma mastaabis absoluutses tipus oleval digiriigil on „rumalad“ linnad? 

Targa linna eesmärkide poole püüdlemiseni on erinevatel põhjustel jõudnud vähesed. Sageli pole omavalitsuses vastava temaatika eestvedajat ning igapäevased toimetused varjutavad võimaluse tegeleda arendustega, millest saadav kasu avalduks kunagi tulevikus.  

Lisaks toodi välja poliitilise tahte ning riigi poolt piisava toe ja juhtnööride puudumist. Huvitaval kombel finantside puudust mainiti vähe, pigem oldi arvamusel, et rahastuse leidmine ei ole takistuseks projektide läbiviimisel.  

Murekoht on omavalitsuste erinev digitaalne võimekus. Enamasti suurematel linnadel on suurem võimekus selliseid projekte läbi viia ja neisse investeerida. Samas on ka mitmed väiksemad omavalitsused väga heal tasemel. Kõige olulisemaks teguriks oli siin konkreetsete inimeste varasem kogemus, algatusvõime ja tulevikuvisioon.  

Et seda killustatust ja ebaühtlust murda on oluline luua tööriistad ja standardid, et võimaldada parimad juba välja töötatud praktikad laiemalt kasutusele võtta ka omavalitsustel, kel pole olnud võimalust palgata võimekat valdkonnaspetsialisti.  

Eesti omavalitsuste väljakutsed 

Omavalitsustelt saadud vastuste ja nendele järgnenud intervjuude tulemusena koondasime 19 väljakutset, millele palusime omakorda anda prioriteedid.  

Kogu protsessi väljundina on sõnastatud kümme olulisemat targa linna probleemi ja väljakutset: 

• Transpordikorralduses ei võeta arvesse kõiki liikumisviise ja nende koostoimet;  
• Ebapiisav ühistransport elanikkonnale mugavaks elukorralduseks;  
• Puuduvad kiired ja säästlikud ühendused tõmbekeskustega; 
• Linna/valla planeerimine ei ole terviklik, optimaalne ega säästlikkust silmas pidav; 
• Hoonete, sh amortiseerunud hoonete, energiatarbimine on suur; 
• Taristu energiaga varustamine tööstuse arenguks; 
• Süsinikuheitmete vähendamine energiatootmises; 
• Napib oskuseid ja võimekust andmete kogumiseks ja kasutamiseks; 
• Kogutavad andmed ei ole kättesaadavad erinevatele kasutajagruppidele; 
• Avalikud teenused ei ole kõigile sihtgruppidele kättesaadavad. 

Leiame lahendused! 

FinEst Twins targa linna tippkeskuses oleme võtnud eesmärgi järgmise 4-6 aasta jooksul tõsta Eesti linnade tarkus samale tasemele nagu on täna Eesti digiriigil. Selleks oleme loonud partnerluse Aalto ülikooli ja Helsingi linnaga läbi nende innovatsiooniettevõtte Forum Virium Helsinki, et võimalikult palju õppida sellest, mis Soomes on tehtud ja otsida võimalusi nende kogemuse rakendamiseks Eesti linnades.  

Kui nüüd oleme sõnastanud Eesti linnade probleemid, siis järgmise sammuna asume otsima neile lahendusi.  

Selleks on kuni 6. novembrini avatud lahenduste ideekonkurss, kuhu otsime osalema teadlasi, omavalitsusi, tootearendajaid, disainereid, ettevõtjad, projektijuhte jne. Ehk siis kõiki, kellel on idee, kuidas linnakeskkonnas lahendada mõni väljatoodud probleemidest. 

Rohkem infot konkursi kohta: www.taltech.ee/tarklinn  

¹ The process of smart city definition at EU level Francesco Russo, Corrado Rindone, Paola Panuccio DIIES - Dipartimento di ingegneria dell'Informazione, delle Infrastrutture e dell'Energia Sostenibile Università degli Studi Mediterranea di Reggio Calabria, Italy

Pilootprojekte rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.