TalTechi targa linna tippkeskus käivitas oktoobri alguses ideekorje suurte targa linna pilootide otsimiseks. Sellise kontseptsiooniga lähenemist pole Eestis ega maailmas varem kasutatud. Esiteks erineb see sisendi kogumise poolest – üldiselt ei ole investeeringud teadus-arendustegevusse lähtunud süstemaatilisest sisendist, mis on kogutud kohalikelt omavalitsustelt. Teiseks kaasame protsessi ka inimesi väljastpoolt ülikooli, mida üldjuhul selliste projektide puhul ei tehta. Kasutame sellist lähenemist kolmel põhjusel.
Ralf-Martin Soe
- Kohalikud omavalitsused on vahetu infoallikas mõistmaks linnade ja valdade tulevikuprobleeme. Me ei soovinud teada saada, millised on ühe kohaliku omavalitsuse akuutsed probleemid, vaid otsisime ühisosa tulevikuprobleemide osas. Näiteks, kui ühe linna kortermajas on täna kõrged energiakulud, siis see ei ole meie jaoks tulevikuväljakutse. Kui aga mitmes kohalikus omavalitsuses on süstemaatiline probleem kaugkütte lahendusega, siis see on meile, kui teadlastele ja arendusjuhtidele, oluline sisend.
- Uute pilootide käivitamiseks soovime olla avatud ideedele ka väljastpoolt targa linna tippkeskust, eelkõige selleks, et mitte jääda kinni enda kitsastesse oskustesse. See ei tähenda, et meil endal ideid ja soove pilootideks ei ole; eelkõige tähendab seda, et soovime tõepoolest maailma kõige potentsiaalsemaid ideid hakata Eesti linnades katsetama, ja oleme selleks valmis ka uusi oskusi omandama.
- Teadlasi on kritiseeritud selle osas, et nad teevad teadust, mis ei haaku Eesti majanduse pikaajaliste huvidega. Meie ideekorjes on kõigil võimalik anda teadlastele just seda sisendit, millised lahendused tuleks Eesti linnadesse tuua.
Üksikuid pilootprojekte on tehtud varemgi, kuid neid me täpselt sellisena korrata ei taha. Kui oleksime täna ajas 5-10 aastat tagasi ja otsiksime ideid pilootideks, siis oleksime soovinud käivitada just neid:
- Energiasäästlikud hooned – näidislahendus, kuidas on võimalik nutikalt vanu maju renoveerida või uusi ehitada (näiteks Tehnikaülikooli linnaku ümberehitatud liginullenergia ühiselamu, Rakvere linnavalituse targa maja uus näidishoone ja „Smartovka“ paneelmajad Tartus). Vt lisaks: Eesti näide ja Eesti ja Euroopa näide
- Isejuhtivad väikebussid – näidislahendus, kuidas on võimalik välja arendada nullist isejuhtiv väikebuss ja jõuda selleni, et tänaseks on Eestis toodetud isejuhtivaid busse juba rohkem kui kahe käe sõrmedel saaks kokku lugeda ning bussid on jõudnud lisaks Tallinnale ka Kreeka ja Soome linnadesse. Vt lisaks Eesti näide ja Eesti ja Euroopa näide
Mõlema lahenduse puhul näeme, et sellesse investeerimine on juba täna ennast ära tasunud, luues uusi oskusi ja teadmisi teadus-arenduses ning kaasates konkurentsipõhist uut raha. Siiski, mõlemat pilooti iseloomustab ka see, et lahendustena on need täna veel keerulised ja kallid. Lihtsustatult: ühe vana maja saaks renoveerida oluliselt lihtsamalt ja odavamalt kui Tehnikaülikooli liginullenergiamaja; isejuhtiva mikrobussi asemel tavabussi kasutamine on täna kordades odavam ja ka töökindlam. Samas nende lahenduste õppimine toob meile kaasa uusi oskusi, mida on võimalik juba praegu müüa väljapoole ja seeläbi ka uute ärimudelitena pikemaajaliselt kasvatada.
Seega, meie jaoks on oluline, et piloodid oleksid teadmispõhised ja uuenduslikud. See ei pruugi tähendada, et neid ei ole kusagil mujal varem tehtud, aga see ei tohiks olla jõudnud massilisse kasutusse. Seega pakutav idee võib olla ka selline, mis on kontseptsioonina ühes-kahes maailma linnas juba testimisel ja meie töö oleks see teadmine ja oskus võimalik kiiresti ka Eesti linnadesse tuua. Samuti on meile oluline, et piloodid oleksid korratavad, st seda oleks võimalik kasutada ka teistes linnades.
Projektid peaksid olema mõistliku mahuga. Näiteks pole piisavaks väljakutseks see, kui mõni lahendus eeldab vaid arendustoetust (nt turul juba olemasolevate päikesepaneeli või soojuspumba paigaldamine). Samuti, kui mõni lahendus näeb ette suuri taristuinvesteeringud (nt silla või tunneli ehitus), siis see ei ole meie poolt realistikult teostatav. Kõige olulisem on aga see, et pilootidel oleks potentsiaalselt positiivne mõju linnaelanikele.
Pilootprojekte rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.
Vaata lähemalt: taltech.ee/tarklinn