Targa linna ideekonkursi üheks pilootprojektiks on infovahetuse platvorm, mille idee on arendada välja uudne tulevikutranspordi kontseptuaalne lahendus, ühis- ja nõudepõhise transpordisüsteemi haldamiseks lähitulevikus, kus lisaks olemasolevatele ühistranspordi sõiduki tüüpidele lisanduvad ka isejuhtivad esimese/viimase miili minibussid ja erinevad mikromobiilsuse lahendused.
Isiklikest sõiduautodest loobumise eelduseks linnakeskkonnas on vaja tunduvalt paindlikumat ja kasutajakesksemat lähenemist, mis on ka antud projekti üks prioriteetidest. Pilootprojekti peamine väljund on erinevate transpordisüsteemide infovahetuse platvorm, mis võimaldab universaalset andmevahetust erinevate teenusepakkujate ja lõppkasutaja rakenduste vahel.
Piloot testib omavahel ühendatud nõudluspõhist transpordi terviksüsteemi reisija koduuksest (piloodis on valitud selleks Rae vald) kuni pealinna transpordi sõlmpunktidesse (piloodis Ülemiste City ja Tallinna sadam) ja edasi üle mere Helsingisse. Infovahetusplatvorm ühendatakse olemasolevate kohalike omavalitsuste andmebaasidega ja luuakse avatud ligipääsuga uued andmekogud, et pakkuda isikustatud nõudluspõhiseid proaktiivseid teenuseid. Praktiline piloot sisaldab isejuhtivate busside nõudluspõhist teenust eeslinnades, ühendades need üldise ühistranspordivõrguga ja mikromobiilsuse pakkujatega pealinnas. Isejuhtivad bussid taastoodetakse oma eluea ära elanud elektrisõidukitest nii, et taaskasutatakse nende elektromehaaniline alusvanker ja liitiumakud, mille läbi vähendatakse märkimisväärselt keskkonnale tekitatavat jalajälge ja muudetakse isejuhtivad bussid kohalikele omavalitsustele taskukohaseks. Lõplikuks projekti tulemuseks on tulevikulinna transpordimudel, mis on testitud reaalses linnakeskkonnas ja rakenduslik töövahendite komplekt linnade jaoks edasiste pilootide korraldamiseks. Projekti peamised partnerid on Aalto ülikool Soomest, Tallinna linn ja Rae vald ning mitmed välised partnerid nii valitsusasutustest, teistest ülikoolidest, eraettevõtlusest kui ka mittetulundusorganisatsioonidest.
Kogu lahendus disainitakse ja testitakse eesmärgiga, et see oleks skaleeritav ja kopeeritav. Kasutajaliidesed ja tarkvara komponendid saavad olema standartsed ja ühilduvad. Pilootprojekti ette valmistades ja läbiviies valitakse välja ka teised Eesti piirkonnad ning KOVid, kuhu kloonida arendatavaid lahendusi. Huvitatud linnad/vallad on teretulnud jälgima Rae valla/Tallinna pilooti. Projekti lõppedes tulemused ja parimad praktikad koondatakse üheks kontseptsiooniks koos juhtnööridega, kuidas lahendust rakendada mujal Eestis ning ka rahvusvaheliselt.
Piloodi võtmeaspektid:
- Keskkonnasõbralikkus
- Uuenduslik transpordi infovahetuse MaaS platvorm, mis ühendab linnalähiste asulate inimesed suurte transpordikoridoridega ja seeläbi linna transpordisõlmedega
- Kasutajakeskne nõudepõhine teenus liikumise planeerimiseks
- Reaalajas isejuhtivate busside poolt uuendatav suurandmete kogu
- Tehisintellektil baseeruv suurandmete põhine teenuste pakkumise võimekus.
Peamised uurimisteemad, millele piloot keskendub:
- Uutel tehnoloogiaiatel baseeruv transpordijuhtimise ökosüsteemi kontseptsiooni väljatöötlus
- Suurandmete struktuur ja tehisintellekti meetodite rakendamine uute teenuste arendamiseks
- Suurandmete kogumise tehnoloogiline lahendus andurite (lidar, radar, kaamera) väljundi kombineerimise teel
- Isejuhtivate minibusside ja mikromobiilsuse mõju ja nõuded taristule ja linnaplaneerimisele
- Ringmajanduse näidislahendus elektrisõidukite ümberehituse ja liitiumakude taaskasutuse näol.
- Isejuhtivate sõidukite turvalisuse hindamise metoodika, testimine ja valideerimine.
Uurimispotentsiaali lisavad ka eksperimentidest saadavad andmed, kasutajakogemused, metoodikate, mudelite ja simulatsioonide loomine isejuhtivate sõidukite ohutuks tänavatele toomiseks.
Projekti juhib Autonoomsete sõidukite uurimisgrupi juht Prof. Raivo Sell, Tallinna Tehnikaülikoolist.
Neli targa linna pilootprojekti valiti 2020.a. ideekonkursi baasil ja 2021.a. valitakse veel kaks ideed, mida ellu viia. Pilootprogrammi viib ellu Targa linna tippkeskus ja seda rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadus- ja Haridusministeerium.
