Külle Tärnov, Lill Sarv, Henry Patzig | Fotod: Mari Öö Sarv

Suvisele küsitlusele tulid vastused 16 Eesti linnalt ja KOVilt ning kõigi vastanutega viisime läbi intervjuud täpsustamaks küsitlusele antud vastuseid. Tagasisidest koondasime 19 väljakutset, mida palusime 36 linnal ja KOVil hinnata kolmepunktilises süsteemis. Saadud hinnangute baasil koostasime linnade jaoks kõige olulisemate probleemide edetabeli, mille arutasime järgnenud konsensus-koosolekul vastanutega läbi, viisime sisse paar muudatust ning saime teada, mis on need kümme kõige olulisemat ja aktuaalsemat probleemi, millele Eesti linnad sooviksid leida nutikat lahendust.

71 lahendusideed linnade 10 probleemile

Esimese ideevõistluse raames otsitigi lahendusi neile kümnele väljakutsele. Ideevõistlusele laekus tähtajaks 71 võistlustööd, millest 26 pakkusid välja lahendusi transpordi ja liikuvusega seotud probleemidele, 15 energia, 13 andmete ning 11 linnaplaneerimise ja ehitusega seotud probleemidele.

Ülikoolidelt tuli 39 ideed, kümme Eesti linnadelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kaks ideed naaberriikide linnadest, 13 erasektorist nii Eestist kui ka mujalt ning seitse võistlustööd aktiivsetelt elanikelt. Katseprojektide asukohaks pakuti välja 31 Eesti linna, 30 prooviideed kaasasid ka teisi Euroopa linnu Soomest, Leedust, Saksamaalt, Hollandist ja Hispaaniast.

Kuni nelja rahvusvahelise žürii poolt parimaks hinnatud ideed hakatakse ellu viima juba alates 2021. aasta jaanuarist. 2024. aastal, mil esimesed katseprojektid lõpevad, on võimalik anda vähemalt esialgne hinnang, kas tänu FinEst Twinsi pilootprojektide võistlusele on suudetud Eesti linnade digivõimekust tuua lähemale Eesti kui digiriigi võimekusele ning kas elukvaliteet on tänu targa linna lahenduste rakendamisele Eesti linnades tõusnud.

Kas Eesti linnasid saab pidada nutikateks?

Eesti omavalitsused mõistavad suures plaanis väga hästi, mis on tark linn, ning neil on suur huvi aktiivselt vastavatesse projektidesse panustada ja selles vallas edasi pürgida. Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, on ellu viidud kümneid erinevaid projekte. Näiteks Tartus on panustatud tarka transporti – võetud kasutusele CNG bussid, tehtud bussiliinide efektiivsusanalüüs, mis kombineeris mitmeid andmestikke (sh mobiiliandmed) ning ühistranspordiga on ühendatud elektrijalgrataste võrgustik. Tallinnas on 45 ristmikule paigaldatud targad foorid, mis muudavad ühistranspordi kiiremaks ja tõhusamaks, kuna annavad sõidueelise ühistranspordi sõidukitele. Lisaks on mitmed väiksemad omavalitsused näidanud head algatusvõimet. Näiteks Elvas võeti kasutusele oma äpp, et parandada valitsuse läbipaistvust ja suhtlemist elanikega. Lääne-Harju vallas toimib hästi kogukonnakomisjon, mille eesmärgiks on valla infovahetusele ning sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasa aitamine.

Hoolimata nendest pingutustest Eesti linnad targa linna pingeridade esiotsas ei figureeri. Näiteks Smart Cities Index 2019 ja IMD-SUTD Smart City Index Report 2020 järgi on Tallinn vastavalt 74. ja 59. kohal. Olgu mainitud, et targa linna arendustes on väga edukad meie põhjanaabrid: nii Helsingi, Stockholm kui ka Oslo nopivad kohti tabelite tipus.