Lill Sarv

Targa linna mõiste on tihedalt seotud ühiskonnas toimuvate protsesside ja muudatustega. Enne 2010. aastat mõisteti tarka linna esmajoones tehnoloogiakeskselt, kuid alates 2010. aastast on hakatud tähtsustama terviklikumat lähenemist, mis arvestab lisaks efektiivsetele tehnoloogilistele lahendustele ka kasutajasõbralikkuse ning inimeste õigusega privaatsusele. See tähendab, et tehnoloogial on targa linna arendamisel endiselt oluline roll, kuid sellele on lisandunud eetiline tasand – eesmärgiks on tehnoloogiat kasutada targalt ning mõistlikult, ilma elanike õigusi rikkumata. 

Teadustöö peamine ülesanne on tunnetada ja peegeldada ühiskonnas toimuvaid protsesse. Selleks, et olla võimeline ühiskonda paremini panustama, peab akadeemilisel teadustööl olema korraga rohkem kui üks eesmärk ning võimalus vastavalt vajadusele seatud fookust ja suunda muuta. Seetõttu on ka Targa linna tippkeskuse teadustöö keskendunud mitte ühele, vaid kolmele peamisele teemale targa linna kontekstis. Need on tark mobiilisus, tark energiakasutus ja tark elamine. Kõiki kolme põhisuunda läbib kaks interdistsiplinaarset valdkonda: tark valitsemine ja tark andmekasutus.

Tark mobiilsus aitab pakkuda kõige tõhusamaid ja puhtama energiaga transpordiviise. Kasutatakse olemasolevaid tehnoloogiaid, et koguda ja jagada kasutajatele, planeerijatele ja teenusepakkujatele infot, mis võimaldab muuta liikumismustreid ja planeerimismehhanisme ning suurendada erinevate transpordiviiside sidustatust ja kooskõlastatust.   

Tark energiakasutus lähtub kommunaalvõrgu, tarbijate, õhu, vee ja muude linnaressurssidega seonduvatest andmetest, et panna paika linna- ja taristu planeerimise peamised valdkonnad ning püüelda tõhusama ja jätkusuutlikuma linnakeskkonna poole, parandades samal ajal inimeste elukvaliteeti.   

Tark elamine tähendab asutuste, avaliku ruumi ja teenuste nutikat juhtimist, keskendudes kättesaadavusele ja ligipääsetavusele, paindlikkusele ja kodanikele vajadustele.  

Tark valitsemine kasutab ära olemasolevaid tehnoloogiaid, et olla kursis uute targa linna initsiatiividega ja leida koostöökohti (nt teiste linnadega), leida sünergiaid teiste ökosüsteemi osapooltega ning kaasata kodanikke, et parandada avalikke teenuseid ja suurendada usaldust avaliku sektori vastu. 

Targalt andmeid reaalajas koondades, neid analüüsides ning selle baasil operatiivselt juhtides ja ka planeerides tuleviku lahendusi saab kaasa aidata kõigi eelnimetatud nelja valdkonna efektiivsele arengule. 

Targa linna tippkeskuses on teadustöö tihedalt läbi põimunud linnade praktiliste vajadustega ning keskuse eesmärgiks on luua ja rakendada parimaid koostöömudeleid linnade ja teadusasutuste vahel. Selleks kaardistatakse linnade kõige aktuaalsemad probleemid (nendega on võimalik tutvuda siin: taltech.ee/tarklinn) ja antakse need lahendada teadlastele. Koostöös linnadega saavad teadlased hoida fookust teemadel, mis on ühteaegu nii aktuaalsed kui ka eluliselt vajalikud.

Ühelt poolt aitab projekt luua pikaajalisi teadmisi ja pakub väärtuslikke analüüsitulemusi esile kerkinud probleemidele targa linna valdkonnas. Teiselt poolt aga toob see kaasa teadustöö tegemiseks ja valideerimiseks vajalikke ressursse (nt projektirahastuse, ligipääsu andmetele, teadmiste jagamisele ja populariseerimisele). Targa linna tippkeskuse algusaastatel toimib teadlaste ja targa linna arendajate koostöö esmajoones läbi erineva suurusega ja fookusega targa linna pilootprogrammide. Targa linna initsiatiivide ja projektide hindamiseks võiks ehk kõige paremaks kriteeriumiks olla ellu viidud projektid ja nende kasutegur pikemas perspektiivis.

Viis uurimissuunda, viis juhtivteadlast

Targa Linna Tippkeskuse viis uurimissuunda kajastavad omalt poolt targa linna mõiste fookuse liikumist tehnoloogiakeskselt inimkesksele. Uurimissuundade valik tippkeskuses on tugevalt mõjutatud TalTechi ja Aalto ülikooli huvidest ja senistest teadussaavutustest.

Tark mobiilsus, tark energiakasutus ja tark elamine (tark elukeskkond) teadussuundadena on ühelt poolt väga tehnoloogiakesksed, kuid neile kõigile on lisandunud inimkeskne ja biodigitaalne perspektiiv, nt kaasav planeerimine, energiakogukondade loomine, alternatiivsete liikumisviiside osakaalu kasv liikluses jms.

Targa mobiilsuse teadussuunda juhib Aalto ülikooli professor Claudio Roncoli, kelle peamisteks huvideks on transpordisüsteemide reaalajaline modelleerimine ja haldamine ning transpordi- ja liiklussüsteemide käitamine, sh liiklussüsteemide optimeerimine ja juhtimine. Ta on lisaks tegelenud liiklusvoo modelleerimise ja simulatsiooniga tingimustes, kus liikluses osaleksid ka isesõitvad sõidukid.

Targa energiakasutuse teadussuuna juht on Sanna Syri Aalto ülikoolist. Teda huvitab peamiselt energiasüsteemide kohastamine kliimamuutustega.

Targa elamise teadussuuna juht on Aalto ülikooli õppejõud professor Marketta Kyttä. Tema huvitub peamiselt elanike kaasamise viisidest linna planeerimisel. Marketta Kyttä on tegelenud uurimisega, milline peaks olema keskkond, mis edendab heaolu ja tervislikku aktiivset eluviisi, on laste- ja ea-sõbralik, sotsiaalselt jätkusuutlik.

Targa andmekasutuse teadussuund tegeleb esmajoones asjade interneti (IoT) lahenduste praktilise rakendamisega ja asjade interneti põhiste uute ärimudelite tutvustamisega. Seda teadussuunda juhib Aalto ülikooli professor Kary Främling, kelle peamisteks huvideks on andmete ja info haldamine BIM süsteemis, toote elutsükli juhtimine, tehisintellekti õpetamine ja otsuste tegemise tugisüsteemid.

Targa valitsemise teadussuund püüab luua uusi mudeleid avalikus sektoris otsuste tegemiseks ning teenuste pakkumiseks ning aidata kaasa läbipaistvuse ja kaasatuse kasvule otsuste tegemises. Targa valitsemise teadussuunda juhib TalTechi õppejõud professor Erkki Karo, kes on tegelenud teadus- ja innovatsioonipoliitika juhtimise analüüsiga ning e-valitsemise temaatikaga.  

Targa linna tippkeskuse joaks on oluline leida erinevate teadussuundade vahel sünergiat, mida aitavad praktilisel tasandil saavutada pilootprojektide jaoks seatud teemapüstitused ning suure- ja väiksemahuliste pilootprojektide läbiviimine erinevat tüüpi linnades ja valdades. Kuna Targa linna tippkeskuse eesmärgiks on saada juhtivaks tippkeskuseks, siis on meie jaoks väga oluline võtta aktiivselt osa ka nii globaalsetest kui ka Euroopa Liidu kesksetest targa linna aruteludest ja diskussioonidest.

Pilootprojekte rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.