Eesti Merendusklastri ja TalTechi Trialoogi korraldatud merehommikul, mis toimus Eesti Mereakadeemias 16. septembril, arutlesid eksperdid, kuidas neid barjääre murda ning millist rolli võiksid 2035. aastaks mängida kalakasvatus, vetikatoit ja nutikad töötlemislahendused.

Kala tarbimine Eestis: palju lõhet, vähe kohalikku kala

Eestlased söövad aastas umbes 12–14 kilo kala inimese kohta, millest pea pool moodustavad lõhe ja forell. Kohalik püük katab sellest vaid murdosa – näiteks püüame aastas kõigest umbes tuhat lõhet ja forelli. Samal ajal on meie vetes ja rannikualadel kümneid teisi kalaliike, mille potentsiaal on kasutamata.

„Miks me sööme ainult ühte kala, kui meil on valida terve hulk erinevaid liike?“ küsis Eesti Mereakadeemia teadus- ja arendusdirektor ning Sinimajanduse ja veeressursside uurimisrühma juht Loreida Timberg oma ettekandes. „Mitmekesisem toidulaud vähendab survet ökosüsteemile ja tugevdab meie toidujulgeolekut.“

Suurimad väljakutsed: tarbimisharjumused, kiskjad ja maine

Eesti rannapüük, mis on piirkondlikult kõige nähtavam, annab küll tooraineid, kuid vähesel määral. Suur osa püügist tuleb hoopis traalpüügist (räim ja kilu), mida eestlased ise peaaegu ei tarbi. Lisaks mõjutavad püügivõimalusi kormoranid ja hallhülged, kes eelistavad just väärtuslikumaid kalu.

„See on tasakaalu küsimus – me peame leidma viisi, kuidas loodus ja kalandus saaksid koos eksisteerida. Mõnikord tuleb teha ka valusaid otsuseid,“ tõdes Timberg.

Uued võimalused: vetikad, toidulisandid ja innovatsioon

Kalast kaugemale vaadates näeb teadlane suuri võimalusi vetikate, karpide ja teiste meretoodete kasvatamises ja väärindamises. Vetikast on maailmas loodud juba mitmeid innovaatilisi tooteid, mis on alguse saanud väikestest ettevõtetest.

Samas ei piirdu nutikas kasutus ainult toiduga – kaladest saab eraldada näiteks kollageeni, keratiini ja Omega-3 rasvhappeid, mida saab lisada jogurtisse või jäätisesse. „Kui me ei suuda inimest veenda sööma kümmet kilo kilu aastas, siis miks mitte pakkuda talle sama kasulikke aineid muus vormis?“ selgitas Timberg.

Võti peitub tarbijas

Toodete arendamisest üksi ei piisa – tarbijate harjumusi tuleb sihipäraselt kujundada. Eesti riik on juba algatanud kampaaniaid, et tuua rohkem kodumaist kala massidesse. Timberg meenutas, et sarnane katse tehti ka Eesti esimesel iseseisvusajal loosungiga „Eestlasele Eesti kala“, kuid tookord ei õnnestunud see piisavalt hästi.

„Seekord on meie käes palju rohkem teadmisi, tehnoloogiaid ja koostöövõimalusi. Küsimus on, kas me suudame need ära kasutada,“ rõhutas ta.

Tulevikuvaade

2035. aasta Eesti toidulaud võiks välja näha hoopis mitmekesisem: lisaks lõhele ja forellile ka kohalikust kalast valmistatud mugavad tooted, vetikatoidud, nutikalt väärindatud mereannid ja teaduspõhiselt arendatud toidulisandid.

Timberg lõpetas oma ettekande mõttega, et igaühel on siin roll: „Küsi endalt – millist toodet merest sina oma toidulaual näha tahaksid? Ja kuidas saaksid veenda ka teisi seda proovima?“