Teadusmahuka tootmise ja tehnoloogiapöörde võimestamiseks on vaja luua seosed erinevate tehnoloogiate kombineerimiseks tootmisesse. Fookustippkeskuse eesmärgiks on koondada need valdkonnad ja tehnoloogiad ning pakkuda tööstussektorile võimalikult terviklikke lahendusi teadusarendustegevuseks ja innovatsiooniks. Eeskätt järgmistes valdkondades:

• tootmise automatiseerimine ja optimeerimine
• kvaliteedisüsteemide arendamine
• koostöörobootika ja operaator 4.0 sensoorika inimressursi võimestamiseks tootmisprotsessis
• ettevalmistumine teaduspoolelt EL-s toodete ja tootmisprotsesside rohe- ja digipassistamiseks (koostöö CIRPASSiga)
• toetada tööstusettevõtete valmisolekut kestlikkusaruandluseks (ESG)
• tehisintellekti rakendamine erinevates tootmise planeerimise, projekteerimise ja testimise faasides
• digikaksikud ja virtuaalreaalsuse lahendused simuleerimiseks ja testimiseks
• paindlik testimine ja prototüüpimine 3D-printimise tehnoloogia abil
• erinevate materjalide kasutamise võimekus (metallid, betoon, plastid, komposiidid)
• materjalitehnoloogia kompetentsid
• tootmistsükli modelleerimine, ärimudelite analüüs
• äri kestlikkusemudelid vastavas tootmissektoris
• kosmose- ja kaitsetööstuse sektorite arengute toetamine
• kiibitehnoloogiate arendamine

Fookustippkeskus toetab rohestrateegia arendussuundadest ringmajandust, rohepöörde majandusmudeleid, digi-rohetehnoloogilist kaksikpööret.

Kohtumisel tutvustasid viis uurimisgruppi oma väärtuspakkumisi:

• Jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna juht professor Wolfgang Gerstlberger mainis oluliste märksõnadena, kus nad ettevõtteid toetada saavad ringmajandust, jätkusuutlikku üleminekut ja väärtusahela juhtimist, ettevõtete ökosüsteeme, traditsioonilist äriarendust.
• Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor vanemteadur Alar Kuusik tõi märksõnadena välja asjade interneti (IoT), elektroonikaarenduse, masinate jälgimise, taaskäideldava elektroonika, kiibitehnoloogia ja turvalisustehnoloogiaid.
• Mikrovõrkude ja metroloogia uurimisrühma vanemteadur Tarmo Korõtko käsitles energeetikat kahest vaatest:
  • ​​​​​tootmisettevõtete elektrivarustuse ning varustuskindluse vaatest, sh:
    • taastuvenergia tootmisseadmete ning salvestusseadmete kasutusele võtmine (seadmete ja tehnoloogia valik, juhtimisalgoritmide ja -süsteemide arendus, elektriseadmete elutsükli analüüs);
    • elektrisüsteemi vaade tootmise automatiseerimisel (tarbimise juhtimine, energiahindadest lähtuv tootmise planeerimine);
    • tööstusettevõtete elektripaigaldiste digitaliseerimine (tehisintellektipõhised juhtimis- ja optimeerimissüsteemid, tööstusettevõtte elektrisüsteemi digikaksikud, elektripaigaldiste küberturvalisus, ESG aruannete automatiseerimine).
  • ​​​​​​​​​​​​​​​​​​​​​tootmisprotsesside vaatest, sh:
    • energiamahuka tootmise ning elektrimasinate ennustav hooldus (masinõppel põhinev seadmete diagnostika, energiahindadest lähtuv tootmise planeerimine jm)
    • elektrivarustuse kvaliteet ning tootmise energiaefektiivsus (paigaldiste elektrikvaliteedi analüüs, tootmise energiaaudit, elektromagnetvälja mõõtmised)
    • protsessiseadmete arendamine ning analüüs (elektriajamite ja muundurite arendus ning analüüs, masinnägemine, tööstusrobotid ja automaatika, prototüüpimine).
• Mehaanika ja tööstustehnoloogia instituudi vanemteadur Jakob Kübarsepp viitas oluliste märksõnadena triboloogiale (teadusharu, mis vaatleb detailide hõõret, kulumist ja määrimist); biotehnoloogiale; jäätmehierarhiale jpm. Ühtlasi märkis ta, et instituudil on kasutada tipptasemel laborid, sh triboloogiliste katsetuste labor, pulbermetallurgia labor, pindamise labor, 3D printimise protolabor, mehaanika ja metroloogia katselabor, akustikalabor jne.
• Mehaanika ja tööstustehnika instituudi automaatsete sõidukite uurimisgrupi juht professor Raivo Sell tõi välja olulisemate teemadena isejuhtivate sõidukite simulatsioonid koos digitaalse kaksikuga, andurite testimine (lidar, radar kaamera), madala-taseme küberfüüsikaliste süsteemide arendus ja turvalisus, suurandmete kogumine ja masinõppe meetodite rakendamine, alade kaardistamine droonidega, mobiilsete robotite arendus, küberturvalisus jne.

Järgmiste sammudena asub tippfookuskeskus kujundama teemavaldkonna kaarti, esimeses etapis liikudes edasi kolme suure sektoriga: militaar- ja kaitsetööstusega, masinatööstusega ning elektroonikatööstusega.