„Tallinna ja TalTechi targa linna mõttetalgutest on kujunemas tava, mis näitab, et koostöö on oluline mõlemale poolele,“ lausus talgute peakorraldaja, Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteedijuht-strateegiajuht Kaja Kuivjõgi. Tema sõnul on ülikooli koostööpotentsiaal alles avanemas – arengustrateegiline koostöö põhineb ju lisaks teadmistele ja tehnoloogiatele ka inimeste kontaktidest, usaldusest, jagamisest ja positiivsetest kogemustest. „Need mõttetalgud on otsekui jäämäe ehk siis koostöö erinevate mõõdete veepealne osa,“ tõdes ta.

Mõttetalgute avamisel said sõna nii Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kui ka Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Probleemid-lahendused:

Kaasaegne linnaruum

Kaasaegne linnaruum kujuneb, kui tervikpildi tarvis koondatakse erinevaid andmekihte, mõistetakse teenuste kasutajate vajadusi ja töötatakse välja just selliseid lahendusi, mida kasutajad eelistavad. Muidugi peab samal ajal mõõtma ka erinevate tegevuste mõjusid ning andma nende põhjal tagasisidet.  

Hoonete energiatõhusus

Energiatõhusus on esile tõusnud väga erinevates valdkondades: tootmine, salvestamine, ülekandmine, tarbimine. Tõhusad lahendused neis valdkondades on põhimõtteliselt olemas, nüüd on küsimus nende ellurakendamises. Parim lahendus peituks muidugi uutes majades, aga paljuski tuleb piirduda paneelmajade tehnosüsteemide parandamise ja uute soojustuslahendustega.

Kliimakindlad lahendused

Kliimakindlate lahendusteni jõudmine eeldab alusuuringuid kaugkütte, aga ka -jahutuse tarvis, samuti üleujutusriskide hindamist ja rannikuerosiooni vältimist. Kindlasti ootab linn uusi lahendusi sademevee alal.

Ring- ja jagamismajandus

Küsimus seisneb eelkõige tekstiilijäätmetes. Üks selgeid võimalusi siin on tekstiilide kauem kandmine, teine aga muul otstarbel edasi kasutamine. Nii saavutatakse vähemalt kaks eesmärki: suureneb hõivatus ringmajanduses ning vähenevad probleemid prügipõletustehastes. Kahtlemata on siin küsimus aga ka selles, kui hoolikalt inimesed prügi sorteerivad.

Säästev liikuvus – ühistransport ja saaste

Tallinna regioon peab saama ühtse ja hästi ligipääsetava transpordisüsteemi – see on selge. Ning vähenema peab saaste, seda autode arvu vähendamise ning nullheitmega sõidukite osakaalu tõstmise teel. Ühistranspordi atraktiivsuse tõus tähendab kindlasti ka rohkem kasutajaid, seega ka kasusaajaid.

Säästev liikuvus – tuleviku lahendused

Üleminek tuleviku lahendustele liikuvuses oleneb eelkõige sellest, kuivõrd on inimesed nõus oma harjumusi ja eelistusi ümber vaatama. Sealt edasi saab minna juba tänava- ja linnaruumi muutma, uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Loomulikult on tähtis tasakaal erinevate huvirühmade vahel.

Muutuste juhtimine

Muutusi on oluliselt lihtsam juhtida, kui juhtidel on rohkem andmeid, mida analüüsida, mille põhjal luua mudeleid. See annab ühtlasi ka ühtsema ja avatuma teadmise, selguse, kuhu ja kuidas on liigutud, seda ka valdkondade kaupa.

Teadmussiire

Tallinn muutub roheliseks linnaks, kui seda valitseda teadmistepõhiselt. Kui veidi liialdada, on lahendus selles, et teadlased ja ametnikud peavad nõu nii kaua, kui ühise lahenduseni jõuavad. Eeldus on, et õigusruum seda kõike võimaldab. Meeles tuleb pidada ka seda, et inimesi tõmbavad kaasa pigem lihtsad, kuid atraktiivsed lahendused.

Kriisivalmidus- ja kommunikatsioon

Edukas kriisikommunikatsioon eeldab kindlasti ka alternatiivset kommunikatsioonitaristut, seda sms-ide masspostitusest ruuporiteni välja. Muidugi peavad sõnumid olema õiged ja õigeaegsed - algab ju kõik teadmisest, kus on kriisi alguspunkt. Valmis tuleb aga olla ka hübriidkriisiks, mille puhul erinevate valdkondade kriisid kuhjuvad üldiseks julgeolekukriisiks.

Kõnesid ja ettekandeid saab vaadata siin.