Tallinna Tehnikaülikool

Kas Eesti suudab teaduse, tehnoloogia ja tootmise siduda viisil, mis looks nutika ja kestliku tööstuse ning panustaks riigi tulevikku? Sellele küsimusele otsiti vastuseid 21. mail TalTechi Tudengimajas toimunud paneelarutelul „Tark tööstus, jõukas Eesti?“. Arutelu tõi kokku teadlased, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, kelle ühine eesmärk oli mõtestada, kuidas viia teadusmahukas tööstus uuele tasemele.
 

Trialoog Tark Tööstus
Trialoogi paneelarutelu „Tark tööstus, jõukas Eesti?“ Foto:Liisu Kirke Normak

Üritus oli osa TalTechi teaduse ja ettevõtluse kohtumiskoha Trialoog sarjast. Arutelus osalesid TalTechi ettevõtlus- ja teadusprorektor Erik Puura, mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor Kristo Karjust, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kaie Nurmik ning valgustitootja AS Glamox juhatuse liige Virve Jõgeva.

Teadus ja ettevõtlus – teineteiseta ei saa, aga koostöö vajab süsteemi

Erik Puura tõi esile neli kriitilist aspekti, mis määravad, kui tõhusalt teadus ja ettevõtlus koostööd teevad. Tema sõnul ei saa eeldada, et teadlane hakkab iseenesest ettevõtetele lahendusi pakkuma – selleks on vaja tugevat tugistruktuuri ja teadlikku motivatsiooni. Lisaks rõhutas Puura, et teadus-ettevõtluskoostööd tuleb väärtustada ka ülikooli sees, akadeemilises karjääris. „Koostöö ettevõtetega ei tohi olla kõrvaltegevus, vaid osa teadmuse rakendamisest,“ märkis ta.

Puura hoiatas ka Eesti teadussüsteemi killustatuse eest: rahastus on lühiajaline ja projektipõhine, mis takistab sügavat ja strateegilist teadustööd. Lahenduseks näeb ta selgemaid karjääriradasid ja stabiilsemaid rahastusmehhanisme, mis toetaksid pikaajalist mõju loovat teadust.

Ettevõtja vaade: innovatsioon peab looma tegelikku väärtust

AS Glamox juhatuse liige Virve Jõgeva tõi välja, et Eesti on nii väike, et pidevalt vastanduda ja peame otsima rohkem ühiseid huvisid. Ta iseloomustas koostööd ülikoolidega nii, et see on küll kasulik, kuid sageli jääb vajaka konkreetsetest eesmärkidest ja rollide selgusest. „Koostöö ei tohi olla formaalsus – see peab tooma kasu tootearendusele või ärimudelile,“ rõhutas ta.

Ettevõtja hinnangul on oluline, et ülikoolidest tuleksid insenerid, kellel on tugev baas ja valmidus pidevalt juurde õppida. „Ülikool ei saa õpetada kõike – aga ta peab andma mõtlemisoskuse ja süsteemse lähenemise,“ ütles Jõgeva.

Riigi roll: sihitud tegevuskavad ja varajase kaasamise olulisus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kaie Nurmik juhtis tähelepanu asjaolule, et Eesti on EL-is robotiseerimise tasemelt tagantpoolt kolmas. „Potentsiaali on palju, kuid see ei realiseeru piisava kiirusega,“ märkis ta. Peamise takistusena nägi ta asjaolu, et ettevõtted, ülikoolid ja riik lähtuvad erinevatest loogikatest ja ajahorisontidest.

Lahenduseks pakkus Nurmik konkreetseid ja mõõdetavaid eesmärke, tugevat sidet hariduse ja tööstuse vahel ning süsteemset töö algusest peale – juba põhikoolist. „Huvi inseneeria vastu peab tekkima noorelt. See ei juhtu iseenesest,“ rõhutas ta.

TalTechi inseneeria: teadmuspõhine tootmine on juba täna reaalsus

TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor Kristo Karjust tõi arutellu kõige käegakatsutavama mõõtme: nimelt on üle 90% bakalaureuse- ja 98% magistritöödest seotud otseselt ettevõtetega. See näitab, et TalTechi inseneriõpe on tihedalt seotud pärisprobleemidega – mitte teoreetiline, vaid rakendatav.

Karjusti hinnangul vajab Eesti tööstuse areng ka uut rolli teadusasutustele – need võiksid olla teadmuse vahendajad ja süsteemijulgustajad ettevõtete vahel. „Tarkus ei tohi jääda ainult ühte ettevõttesse – see peab levima,“ ütles ta.

Ta rõhutas ka, et inseneriharidus ei tähenda ainult tehnilisi teadmisi – see loob noortele süsteemse maailmapildi. Ning samuti jagas muret, et akadeemilise süsteemi liigne äristumine võib ohustada teadustöö ja õpetamise kvaliteeti.

Kuidas teadmussiire viia Eestis järgmisele tasemele?

Arutelus tõstatati mitu konkreetset ettepanekut:

  • Ettevõtluskoostöö kui karjäärimudel: Ülikoolid peavad väärtustama ettevõtetega tehtavat koostööd akadeemilise karjääri osana.
  • Selged eesmärgid ja mõõdikud: Riiklikul tasandil tuleb sõnastada suunad ja tulemused, mis viivad rohepöörde ja digitaliseerimise tegeliku rakendamiseni.
  • Stabiilne rahastus: Lühiajaline projektipõhine rahastus takistab mõju loovat teadustööd – vaja on pikaajalisi mehhanisme.
  • Varajane kokkupuude inseneeriaga: Lapsed ja noored peavad juba põhikoolis kogema tootmist, tööstust ja inseneeriat.
  • Targad sillad teaduse ja ettevõtete vahel: Nn „kolmas osapool“, kes aitab süsteemselt siduda teadust ettevõtlusega ja levitada teadmisi majanduses laiemalt.

TalTechi inseneriteaduskonna vaade: inseneride tarkus peab jõudma ühiskonda ja looma majanduslikku hüve

Inseneeria on valdkond, mis ühendab teaduse ja tootmise praktiliseks väärtuseks. TalTechi inseneriteaduskonna jaoks on selge: Eesti potentsiaal ei peitu ainult uutes seadmetes, vaid selles, kui hästi suudame luua teadmuspõhise ja süsteemse koostöö teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate vahel.

Nutikas ja kestlik tööstus ei sünni juhuslikult – see tuleb teadlikult ja sihipäraselt üles ehitada.